Mis on AnaCredit?

11. november 2015 (ajakohastatud 20. novembril 2020)

AnaCredit on andmekogu, mis annab üksikasjalikku teavet pangalaenude kohta euroalal. Nimi „AnaCredit” tähistab analüütilisi krediidiandmekogusid. EKP algatas projekti 2011. aastal koos euroala ja mõnede euroalaväliste riikide keskpankadega. See on mitmesuguseid andmeid ja olemasolevaid riiklikke krediidiregistreid kasutades loodud ühtlustatud andmebaas, mis toetab mitut keskpanga ülesannet, näiteks rahapoliitiliste ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve otsuste tegemist.

AnaCrediti projekt

Miks on seda vaja?

Õigete poliitikaotsuste aluseks on kvaliteetsed andmed. Finantskriisi ajal ilmnes, et paremat ja üksikasjalikumat statistikat on vaja kahel põhjusel.

1. Kriis näitas, et eri majandussektorid ning euroala riikide ettevõtted ja kodumajapidamised reageerisid majandusšokkidele väga erinevalt. EKP peab poliitilistel eesmärkidel olema neist muutustest teadlik ning neid mõistma ja jälgima.
2. EKP koos riikide keskpankade ja euroala asutustega on asunud täitma uusi makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud ülesandeid. Selleks vajatakse ka uusi instrumente ja teadmisi. Esialgu on AnaCrediti eesmärk anda vajalikku lisateavet rahapoliitika ja finantsstabiilsusega seotud ülesannete täitmiseks. Hiljem võib kaaluda selle kasutamist ka pangandusjärelevalves.

AnaCredit põhineb ühtlustatud mõistetel ja määratlustel ning kajastab täielikult (vähemalt) kõigi euroala liikmesriikide andmeid, tagades seeläbi nende parema võrreldavuse. Selle tulemusel paraneb märkimisväärselt eurosüsteemi käsitlev statistiline teave.

Kuidas on AnaCredit kasulik üksikisikule?

Õigete otsuste langetamiseks peab olema olukorrast selge ülevaade. Seepärast vajavad keskpangad kvaliteetset statistikat. AnaCrediti pakutav põhjalikult analüüsitud statistika aitab saada selgemat ja üksikasjalikumat teavet, mis toetab rahapoliitiliste otsuste tegemist ning aitab säilitada stabiilset ja läbipaistvat finantssüsteemi. See on kasulik kõigile: poliitikakujundajatele ja järelevalveametnikele, pankadele ning lõpptulemusena ka kodanikele.

Mille poolest erineb AnaCredit teistest süsteemidest?

AnaCredit sisaldab väga üksikasjalikke andmeid kõigi euroala liikmesriikide kohta. Kuna andmed põhinevad ühtlustatud mõistetel ja määratlustel, on need omavahel täielikult võrreldavad. Seega saab AnaCrediti andmete põhjal teha analüüse ja võrdlusi, mida seni kättesaadavad koondandmed ei võimaldanud. Sellistel analüüsidel on tähtis roll keskpanganduse oluliste funktsioonide täitmisel, näiteks rahapoliitika ettevalmistamisel ja rakendamisel ning makrotasandi usaldatavusjärelevalves.

Näiteks saab AnaCrediti krediidiregistrist üksikasjalikke andmeid laenude kättesaadavuse kohta ettevõtetele, sh väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Seni oli selles valdkonnas saadaval üksnes mõnedel küsitlusandmetel põhinev osaline teave. Samuti avalduvad nüüd selgelt eri majandussektorite ja ettevõtete kategooriate (nt väike vs. suur, tootmine vs. teenused) pakkumis- ja nõudlustingimuste erinevused, mida ei olnud senistest koondandmetest võimalik välja lugeda. Usaldusväärne teave väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu kohta pangalaenudele on rahapoliitiliste otsuste seisukohalt väga oluline, kuna need ettevõtted on Euroopa majanduse selgroog ja peamised tööandjad ning nende rahastamistingimused sõltuvad pea täielikult pankadest. Samuti kasutatakse AnaCrediti üksikasjalikke andmeid selle konkreetse kategooria ettevõtete võla arengu ja jätkusuutlikkuse hindamiseks. See on pankade teatud riskiklasside hindamise seisukohalt väga oluline.

Eksperdid vajavad üksikasjalikku teavet ka finantsstabiilsusega seotud riskide hindamiseks. Näiteks kui liikmesriigi pangandussüsteem ei ole hästi hajutatud ja seda mõjutavad liigselt teatud piirkonnad või tööstusharud, tõstab AnaCredit seda esile ning võimaldab täpsemalt analüüsida (sektori või piirkonna) krediidiriske ja nende võimalikku kujunemist finantssektori süsteemseteks riskideks.

AnaCrediti kaudu tehtav ühtlustatud aruandlus võimaldab hinnata ka ettevõtte kogulaenuriski (sh piiriülest riski) kõigi euroala pankade suhtes. Seni ei saanud seda teha mittetäieliku teabe tõttu või täielikult võrreldava teabe puudumise tõttu. Nüüd saavad järelevalveasutused AnaCrediti abil tuvastada, kui ettevõtte tagasimaksed ühele või enamale pangale hilinevad, ning hinnata ettevõtte krediidivõimelisust ja potentsiaalset riski pankadele, keda see mõjutab.

Miks on EKP-l vaja nii palju andmeid?

AnaCredit kogub andmeid üksnes niipalju, kui on rangelt vajalik. Praegu palutakse esitada andmeid vaid ettevõtetele (ja teistele juriidilistele isikutele) antud laenude kohta, mille suurus ületab 25 000 eurot. Laenu piirmäär on suhteliselt madal eelkõige selleks, et täita suured andmelüngad, mis on seotud euroala väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahastamise analüüsidega.

Kas mu naaber saab teada, kui palju ma pangale võlgnen?

Üldjuhul EKP ei pea teadma ega taha teada kodumajapidamistest laenuvõtjate isikuandmeid. Kui EKP nõukogu peaks tulevikus laiendama AnaCrediti ulatust ka kodumajapidamiste laenudele (nt kinnisvaralaenudele), muudetakse need andmed igal juhul anonüümseks. EKP konsulteeris ka Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kelle juhiseid on õigusakti asjakohasuse tagamiseks täielikult arvestatud.

Kuidas on tagatud süsteemi turvalisus?

Keskpankadel on andmete konfidentsiaalsuse tagamisel arvestatavad kogemused. See on osa nende igapäevatööst. Eurosüsteem haldab juba praegu palju väga tundlikku teavet, milleks on sisse seatud asjakohased süsteemid. Mitmes Euroopa riigis kasutusel olevad krediidiregistrid võivad teatud juhtudel sisaldada märksa enam tundlikku teavet kui AnaCredit. Tarvitusele võetakse kõik ettevaatusabinõud, et kaitsta isikuandmeid vastavalt määrusele (EL) 2018/1725.

Kui palju läheb AnaCrediti süsteem maksma pankadele? Kas see võib väiksemaid panku liialt koormata?

EKP on teadlik, et nõutava teabe detailsuse tõttu on andmeesitajate koormus suur, seda eelkõige riikide puhul, kes ei ole varem pidanud üksikasjalikku teavet esitama. Seepärast viis EKP 2014. aastal läbi põhjaliku hüvede ja kulude analüüsi, mille eesmärk oli andmeesitamiskoormust vähendada. Tänu sellele hõlmab AnaCrediti määrus üksnes nõudeid, mille puhul oli nende poliitiline asjakohasus või operatiivne kasulikkus selgelt piisav, et õigustada vajalike andmete hankimiseks tehtavaid jõupingutusi ja püsikulusid. Selline hüvede ja kulude analüüs on väljakujunenud standardmenetlus kõigi EKP uute statistikanõuete puhul. Kokkuvõttes tasub selliste andmete kogumine kindlasti ära, kuna nii keskpankadel kui ka kommertspankadel on eri põhjustel tarvis üksikasjalikku ja ajakohast teavet krediidiriskide kohta.

Samuti on tehtud kõik võimalik, et andmete kogumisega seotud koormust vähendada, seda eelkõige väiksemate krediidiasutuste puhul. Proportsionaalsuse tagamiseks on riikide keskpankadel õigus teha väiksematele krediidiasutustele erandeid. Mõnes riigis võib see tähendada seda, et aruandluskohustusest vabastatakse täielikult mitusada panka.

Kas on õigustatud, et iga laenu kohta küsitakse ankeedil üle 100 küsimuse?

Seda küsimust tuleks vaadata laiemalt. Võtame näiteks üksiklaenu kohta nõutavad andmed. Siin on kasutusel 94 andmeatribuuti ja seitse kordumatut tunnust, mida kasutatakse eri vormides korduvalt. Ettevõtete kohta esitatavat tundlikku teavet (nt nimi, aadress, juriidiline vorm) on vaja selleks, et saaks koondada ettevõtte kõik võlad, mis võivad pärineda paljudest Euroopa riikides tegutsevatest pankadest. Seepärast peab teave olema üksikasjalik ja täpne.

Kuidas tagatakse, et AnaCredit ei ole pankade jaoks liiga kulukas?

EKP on projekti algusest saati AnaCrediti mõju hoolikalt hinnanud, et seonduvaid kulusid piirata. Nagu uue statistilise teabe kogumise puhul tavaks, tegi EKP 2014. aastal hüvede ja kulude analüüsi, et hinnata kasutajatele uue teabega kaasnevaid eeldatavaid hüvesid võrreldes seonduvate kuludega, sealhulgas andmeesitajate ehk pankade hinnanguliste kuludega. Pangandussektori esindajad olid selle protsessiga otseselt seotud, peamiselt oma riigi keskpanga kaudu. Selline väljakujunenud menetlus tagab aruandlusnõuete määratlemise kõige kulutõhusamal viisil. 4. detsembril 2015 algatas EKP mitteametliku avaliku konsultatsiooni seoses EKP määruse eelnõuga granulaarsete krediidi- ja krediidiriskiandmete kogumise korra kohta (AnaCrediti andmeregister), et võimaldada üldsusel esitada aruandlusnõuete kohta märkusi. Pärast konsultatsiooni lõppu analüüsis EKP kõiki esitatud märkusi ja võttis neid nõuetekohaselt arvesse. Kui EKP nõukogu soovib tulevikus AnaCrediti andmekogumi ulatust laiendada, kaalutakse eri sidusrühmade kaasamist ning ka avaliku konsultatsiooni korraldamist spetsiaalselt pangajärelevalveks kogutavatele andmetele seatud nõuete kohta.

Artiklit ajakohastati 20. novembril 2020 seoses varasema muudatusega õigusraamistikus, mis reguleerib isikuandmete kaitset ELis.