PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 15. detsember 2022

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeme seda edaspidi eeldatavalt veelgi. Eelkõige leiame, et intressimäärad peavad stabiilses tempos veelgi oluliselt tõusma jõudmaks piisavalt piirava tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti meie poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel aeglustab aja jooksul inflatsiooni, vähendades nõudlust, ning hoiab ära ka inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu. Meie edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast.

EKP baasintressimäärad on meie peamine vahend rahapoliitika kursi kujundamisel. EKP nõukogu arutas täna ka eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberipositsioonide normaliseerimise põhimõtteid. Alates 2023. aasta märtsi algusest hakkab varaostukava portfelli maht mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Vähenemine ulatub keskmiselt 15 miljardi euroni kuus kuni 2023. aasta teise kvartali lõpuni ja selle edasine ulatus määratakse kindlaks aja jooksul.

Veebruarikuisel istungil teeb EKP nõukogu teatavaks varaostukava varade vähendamise üksikasjalikud parameetrid. EKP nõukogu hindab varaostukava portfelli vähendamise ulatust korrapäraselt, et tagada selle jätkuv vastavus rahapoliitika üldisele strateegiale ja kursile ning säilitada turu toimimine ja kindel kontroll lühiajaliste rahaturutingimuste üle. 2023. aasta lõpuks vaatame läbi ka lühiajaliste intressimäärade juhtimise tegevusraamistiku, mis annab asjakohast teavet bilansi normaliseerimise protsessi lõppeesmärkide kohta.

Otsustasime täna baasintressimäärasid tõsta ja teeme seda eelduste kohaselt märkimisväärselt veelgi, sest inflatsioon on endiselt liiga kiire ja ületab meie seatud eesmärki tõenäoliselt liialt pika aja jooksul. Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli inflatsioonimäär novembris 10,0%, mis on veidi madalam kui oktoobris registreeritud 10,6%. Langus tulenes peamiselt energiahindade aeglasemast inflatsioonist. Toiduainehindade inflatsioon ja hinnasurve kogu majanduses on tugevnenud ja jäävad mõneks ajaks püsima. Tavatult suure ebakindluse keskkonnas on eurosüsteemi eksperdid oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine inflatsioon ulatuma 2022. aastal 8,4%ni ning aeglustuma siis 2023. aastal 6,3%-le, kusjuures aasta jooksul peaks inflatsioonimäär märkimisväärselt alanema. 2024. ja 2025. aastal peaks keskmine inflatsioon olema vastavalt 3,4% ja 2,3%. Inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks olema 2022. aastal keskmiselt 3,9% ja hoogustuma 2023. aastal 4,2%ni ning aeglustuma siis 2024. aastal 2,8%ni ja 2025. aastal 2,4%ni.

Käesoleva aasta neljanda kvartali ja järgmise kvartali jooksul võib euroala majandus energiakriisi, suure ebakindluse, üleilmse majandusaktiivsuse raugemise ja rahastamistingimuste karmistumise tõttu aeglustuda. Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt peaks majanduslangus olema suhteliselt lühiajaline ja leebe. 2023. aastal peaks kasv siiski olema tagasihoidlik ning seonduvaid prognoose on varasematega võrreldes märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Edaspidi peaks kasv praeguste ebasoodsate tegurite taandudes hoogustuma. Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,4%, 2023. aastal 0,5%, 2024. aastal 1,9% ja 2025. aastal 1,8%.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Euroala majanduskasv aeglustus 2022. aasta kolmandas kvartalis 0,3%ni. Kiire inflatsioon ja karmimad rahastamistingimused pärsivad tarbimist ja tootmist, kärpides kodumajapidamiste reaalsissetulekuid ja suurendades ettevõtete kulusid.

Aeglustunud on ka üleilmne majandusaktiivsus, sest eelkõige Venemaa põhjendamatu sõjalise agressiooni tõttu Ukraina ja tema rahva vastu püsivad endiselt geopoliitilised pinged ja rahastamistingimused on üleilmselt karmistunud. Kaubandustingimuste varasem halvenemine, mis kajastab impordihindade kiiremat tõusu võrreldes ekspordihindadega, pärsib jätkuvalt ostujõudu euroala riikides.

Positiivsest küljest kasvas tööhõive kolmandas kvartalis 0,3% ning töötuse määr oli oktoobris rekordiliselt madalal 6,5% tasemel. Palgatõus peaks kaotatud ostujõudu mõningal määral taastama, toetades tarbimist. Sedamööda, kuidas majandus nõrgeneb, peaks töökohtade loomine siiski aeglustuma ja töötus võib lähikvartalites suureneda.

Eelarvepoliitilised toetusmeetmed, mille eesmärk on kaitsta majandust kõrgete energiahindade mõju eest, peaksid olema ajutised, sihipärased ja kohandatud, et säilitada stiimulid energiatarbimist vähendada. Eelarvemeetmed, mis nendele põhimõtetele ei vasta, võivad inflatsioonisurvet süvendada, mis omakorda nõuab tugevamate rahapoliitikameetmete rakendamist. Ühtlasi peaks eelarvepoliitika eesmärk kooskõlas ELi majanduse juhtimise raamistikuga olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Poliitikameetmed, mida võetakse eeskätt energiasektoris euroala tarnevõime suurendamiseks, võivad aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Selleks peaksid valitsused tempokalt ellu viima ELi taasterahastu raames kavandatud investeeringud ja struktuurireformid. Samuti tuleks kiiresti lõpule viia ELi majanduse juhtimise raamistiku reform.

Inflatsioon

Inflatsioon aeglustus novembris 10,0%ni peamiselt madalama energiahindade inflatsiooni mõjul, kuid ka teenuste hindade inflatsioonimäär alanes. Toiduainehindade inflatsioon kiirenes seevastu veelgi ja kerkis 13,6%ni, kuna kõrged tootmissisendi hinnad kandusid üle tarbijahindadele.

Hinnasurve on jätkuvalt tugev kõigis sektorites ja see on osaliselt tingitud suurte energiakulude mõjust majanduses tervikuna. Inflatsioon (v.a energia ja toiduained) püsis novembris muutumatuna 5,0% tasemel. Muud alusinflatsiooni näitajad olid samuti kõrged. Inflatsioonitempot peaksid eeloleval aastal pärssima kodumajapidamistele kõrgeid energiahindu ja kiiret inflatsiooni kompenseerivad eelarvemeetmed. Kui aga nende rakendamisaeg lõpeb, hoogustab see taas inflatsiooni.

Pakkumispoolsed kitsaskohad vähehaaval leevenevad, ehkki nende mõju kiirendab endiselt inflatsiooni, kergitades eelkõige kaupade hindu. Sama võib täheldada ka pandeemiaga seotud piirangute kaotamise puhul: kuhjunud nõudlusest tingitud mõju on küll vähenemas, kuid põhjustab endiselt hinnatõusu, seda eriti teenindussektoris. Tarbijahindu mõjutab jätkuvalt ka käesoleval aastal toimunud euro odavnemine.

Palgakasv hoogustub, saades tuge vastupidavatest tööturgudest ja palkade mõningasest järelejõudmisprotsessist töötajatele kiirema inflatsiooni korvamiseks. Kuna need tegurid jäävad tõenäoliselt püsima, eeldatakse eurosüsteemi ekspertide ettevaates varasematest keskmistest näitajatest märksa kiiremat palgakasvu, mis ühtlasi hoogustab inflatsiooni kogu ettevaateperioodil. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel, kuid mõnda näitajat on vaja jätkuvalt jälgida, sest neid on eesmärgiks seatud tasemest veelgi ülespoole korrigeeritud.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaadet ohustavad langusriskid, seda eelkõige lähiajal. Ukraina-vastane sõda on endiselt märkimisväärne majandust ohustav langusrisk. Ka energia- ja toidukulud võivad püsida oodatust suuremad. Maailmamajanduse eeldatust järsem nõrgenemine võib euroala majanduskasvu veelgi pärssida.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad peamiselt tõusuriskid. Praegune tõususurve võib lähiajal kergitada toiduainete ja energia jaehindu prognoositust kiiremini. Keskpikas vaates on riskid seotud eelkõige euroalasiseste teguritega, milleks on näiteks püsivalt meie seatud eesmärki ületavad inflatsiooniootused või oodatust kiirem palgakasv. Energiakulude langus või nõudluse edasine vähenemine seevastu alandaksid hinnasurvet.

Finants- ja monetaartingimused

Rahapoliitika karmistamise tulemusel muutub laenuvõtmine kallimaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Laenuandmine ettevõtetele püsib jõuline, kuna ettevõtted asendavad võlakirju pangalaenudega ning kasutavad laene suuremate tootmis- ja investeerimiskulude katmiseks. Kodumajapidamised laenavad aga vähem, sest laenutingimused on muutunud rangemaks, intressimäärad on tõusnud, eluasemeturu väljavaade halvenenud ja tarbijate kindlustunne vähenenud.

Kooskõlas meie rahapoliitika strateegiaga hindab EKP nõukogu kaks korda aastas põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Pärast viimast hindamist 2022. aasta juunis on finantsstabiilsuse keskkond kehvema majandusolukorra ja krediidiriski suurenemise tõttu halvenenud. Ühtlasi on nõrgema majandusväljavaate ja kehvemate eelarvepositsioonide keskkonnas suurenenud ka riikide haavatavused. Keskpikas perspektiivis leevendaksid rangemad rahastamistingimused finantshaavatavuste süvenemist ja vähendaksid inflatsiooni ohustavaid erakordseid riske. Lühiajalises vaates aga süvendaksid need süsteemsete pingete tekkimise ohtu ja suurendaksid majanduskavu mõjutavaid langusriske. Peale selle võib mittepangast finantsasutuste likviidsusvajadus suurendada turgude volatiilsust. Samal ajal on euroala pankadel piisav kapitalitase, mis aitab vähendada karmima rahapoliitika kõrvalmõju finantsstabiilsusele. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on endiselt esimene kaitseliin finantsstabiilsuse säilitamisel ja selliste haavatavuste käsitlemisel.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeb nõukogu seda edaspidi eeldatavalt veelgi. Eelkõige leiame, et intressimäärad peavad stabiilses tempos veelgi oluliselt tõusma jõudmaks piisavalt piirava tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti meie poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel aeglustab aja jooksul inflatsiooni, vähendades nõudlust, ning hoiab ära ka inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu. Varaostukava portfelli maht hakkab alates 2023. aasta märtsi algusest mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Meie edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.