PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Boris Vujčić

Frankfurt Maini ääres, 23. juuli 2026

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Energiahindade väljavaade on küll väga volatiilne, kuid püsib praegu eurosüsteemi ekspertide juunikuu ettevaate põhistsenaariumis eeldatud taseme lähedal ja ületab oluliselt enne Lähis-Ida konflikti täheldatud taset. Ebakindlus on endiselt suur ja energiašoki täielik mõju inflatsioonile avaldub alles aja jooksul. Seetõttu jälgime tähelepanelikult šoki ulatust ja kestust ning selle kaudseid ja teiseseid mõjusid. Meie kindel eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel.

Tänane otsus näitab, et oleme jätkuvalt hästi valmis toime tulema konfliktist tingitud ebakindlusega. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Hiljutised andmed viitavad majandusaktiivsuse mõningale elavnemisele teises kvartalis, ehkki Lähis-Idas puhkenud konflikt oli jätkuvalt pärssivaks teguriks. Küsitlusandmed näitavad, et teenindussektori aktiivsus, mis vahetult pärast energiašoki vallandumist märgatavalt vähenes, on osaliselt taastunud. Digiteenuste sektori aktiivsus on olnud elav osaliselt tänu tehisaru valdkonna suurenevale panusele. Töötleva tööstuse sektor on püsinud vastupidavana. Seda on toetanud tarneahela häiretega toimetulekuks oma varusid täiendanud ettevõtted ning suuremad kaitsekulutused. Töötuse määr oli mais 6,2%, mis jääb rekordiliselt madala taseme lähedale. Samal ajal on vabadest töökohtadest teatamine jätkuvalt vähenenud ning ettevõtted ja kodumajapidamised eeldavad, et tööturu olukord jääb konfliktieelse ajaga võrreldes kehvemaks.

Ettevaatavate näitajate põhjal võib arvata, et majanduskasv püsib lähiajal tagasihoidlik ning seda pärsib energiašokk ja sellest tingitud ebakindlus. Keskpikas vaates jäävad peamised kasvutegurid aga püsima. Kokkuvõttes peaksid kasvutempot toetama eratarbimine, investeeringud uutesse digitehnoloogiatesse, valitsuste kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda ning ekspordi mõningane hoogustumine.

EKP nõukogu kordab kiireloomulist vajadust tugevdada euroala majandust, säilitades samal ajal riikide rahanduse usaldusväärsuse. Sealjuures on tähtsamateks alustaladeks eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine kogu ELi ühtsel turul, energiapöörde kiirendamine ning hoiuste ja investeeringute liidu lõplik väljakujundamine. Eelarvepoliitilised meetmed peaksid olema ajutised, sihipärased ja asjakohaselt kavandatud. Digieuro kasutuselevõtu protsessis oli märkimisväärne verstapost Euroopa Parlamendi positiivne hääletustulemus kuu alguses. Tervitame parlamendi, ELi nõukogu ja komisjoni ühist eesmärki jõuda ühisraha paketi osas kokkuleppele aasta lõpuks. Digieuro täiendab füüsilist sularaha ja on selle digitaalne ekvivalent, pakkudes võimalust teha digimakseid kõikjal euroalal.

Inflatsioon

Inflatsioon aeglustus 3,2%-lt mais 2,8%-le juunis. Energiahindade inflatsioon aeglustus 10,8%-lt mais 8,5%-le ja toiduainehindade inflatsioon aeglustus 1,9%-lt 1,5%-le. Energia ja toiduainete komponenti kõrvale jättes alanes inflatsioonimäär 2,6%-lt mais 2,4%-le, kaubahindade inflatsioon aeglustus 0,9%-lt 0,7%-le ja teenusehindade inflatsioon 3,5%-lt 3,2%-le.

Energiašokk kergitab endiselt hindu. Sisendite hankimine muutub ettevõtete jaoks üha kulukamaks ja seetõttu tõstavad nad eelduste kohaselt oma müügihindu. Ehkki alusinflatsiooni näitajad on püsinud tagasihoidlikud, ei ole energiašoki täielik mõju veel avaldunud. EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud osutavad jätkuvalt mõõdukale palgakasvule eelolevates kvartalites. Tööviljakuse kasv on samuti aidanud ohjata tööjõu ühikukulude kasvu. Lühemaajalised inflatsiooniootused püsivad kõrged. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on ligikaudu 2% tasemel, mis toetab inflatsiooni stabiliseerumist keskpikas perspektiivis sihteesmärgi lähedal.

Ehkki energiahindade inflatsioon juunis aeglustus, hoiab selle kiirenemine alates Lähis-Ida konflikti algusest – ning mõju toiduaine-, kauba- ja teenusehindade inflatsioonile – inflatsiooni sihttasemest oluliselt kõrgemal tõenäoliselt kuni 2027. aasta keskpaigani. Seejärel peaks inflatsioon aeglustuma, kuna energiahinnad hakkavad langema ja muude hindade kasv peaks olema mõõdukam. Konflikt Lähis-Idas on siiski jätkuvalt suur ebakindluse allikas. Seetõttu jälgime tähelepanelikult energiahinna tõusu ulatust ja püsivust ning selle mõju hinna- ja palgakujundusele, inflatsiooniootustele ja üldisele majandusdünaamikale.

Riskihinnang

Kasvuväljavaadet ohustavad langusriskid. Ameerika Ühendriikide ja Iraani vahel juunis sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum oli esimene samm konflikti lahendamise suunas, kuid viimastel nädalatel on taas olnud tagasilööke ja geopoliitiline olukord püsib habras. Uued häired energiavarustuses võivad kergitada energiahindu praegu eeldatust veel enam ja püsivamalt. See pärsiks reaalseid sissetulekuid, kulutusi ja investeeringuid. Nõudlust võib veelgi pidurdada halvenev meeleolu üleilmsel finantsturul või väiksem laenupakkumine. Täiendavad pinged rahvusvahelises kaubanduses võivad ka veelgi süvendada häireid tarneahelates, vähendada eksporti ning nõrgendada tarbimist ja investeeringuid. Muud geopoliitilised pinged, eelkõige Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas, on endiselt suure ebakindluse allikas. Kasv võib aga kujuneda hoogsamaks, kui majandus ja energiaturud suudavad Lähis-Ida konfliktist tingitud häiretega eeldatust rutem kohaneda või kui konfliktile leitakse jätkusuutlik lahendus. Ka kavandatud kaitse- ja taristukulutused, tööviljakust ja ühisturu lõpuleviimist edendavad reformid ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt euroala ettevõtetes võivad kasvu oodatust rohkem hoogustada.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad tõusuriskid. Energiašokk võib veelgi süveneda ning selle mõju muudele hindadele ja palkadele võib kujuneda praegu eeldatust suuremaks. Mida kauem püsivad energiahinnad kõrged, seda tõenäolisemalt kiirendavad need kaudsete ja teiseste tagajärgede kaudu inflatsiooni laiemalt. Praegused kaubanduspinged võivad kaasa tuua üleilmsete tarneahelate suurema killustatuse, pärssida kriitilise tähtsusega toorainete pakkumist ja süvendada tootmisvõimsuse piiranguid euroala majanduses. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud – nagu on näidanud selle suve kuumalained – ning kliima- ja looduskriiside levik laiemalt. Inflatsioon võib seevastu kujuneda aeglasemaks, kui Lähis-Idas toimuvale konfliktile leitaks jätkusuutlik lahendus või kui konflikti kaudsed ja teisesed tagajärjed oleksid eeldatust piiratumad. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel võivad pärssida nõudlust ja seeläbi samuti inflatsiooni pidurdada.

Finants- ja monetaartingimused

Kokkuvõttes on finantstingimused alates meie möödunud istungist mõnevõrra halvenenud, kajastades EKP baasintressimäärade tõusu. Ettevõtetele antavate pangalaenude intressimäärad ja turupõhise laenamise maksumus püsisid mais muutumatuna vastavalt 3,6% ja 4,0% tasemel. Ettevõttelaenude aastakasv kiirenes aprilli 3,4%-lt 4,0%-le, kuid seda tasakaalustas osaliselt ettevõtete võlakirjade emissiooni aeglasem kasvumäär, mis langes 4,5%-lt 3,4%-le. Euroala pankade laenutegevuse värskeima uuringu tulemused näitavad, et ettevõttelaenude tingimused teises kvartalis mõnevõrra karmistusid. Ettevõtete laenunõudlus veidi kasvas tingituna suuremast vajadusest käibekapitali järele, kuid ka seetõttu, et suured ettevõtted võtsid põhivarainvesteeringute tegemiseks laene.

Hüpoteeklaenude intressimäärad tõusid 3,4%-lt aprillis 3,5%-le mais ja hüpoteeklaenude mahu kasv kiirenes 3,1%ni. Hüpoteeklaenude tingimused teises kvartalis karmistusid, kuna pankadele valmistasid üha enam muret nende kliente ohustavad majandusriskid ja nad ise olid valmis võtma vähem riske. Nõudlus hüpoteeklaenude järele vähenes tarbijate väiksema kindlustunde ja kõrgemate intressimäärade tõttu.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Meie kindel eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Meie intressimääraotsused sõltuvad meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.