Ülevaade

SKP reaalkasv jäi 2018. aasta neljandas kvartalis ootamatult loiuks ning hiljutised näitajad osutavad varem oodatust märkimisväärselt väiksemale majandusaktiivsusele ka 2019. aasta esimesel poolel. Ehkki 2018. aasta lõpus aitasid aktiivsuse raugemisele tõenäoliselt kaasa mõned ajutised tegurid, võib viimastel kuudel nii riikide kui ka sektorite lõikes aset leidnud majanduskliima näitajate laiaulatusliku halvenemise põhjal arvata, et oma osa on olnud ka püsivamatel negatiivsetel teguritel ning tsükliline kasvutempo on veidi aeglasem, kui seni hinnati. Lähiajal peaksid euroala majandusaktiivsust jätkuvalt mõjutama nii mitmelaadne üleilmne ebakindlus (sh protektsionistlike meetmete järkjärgulise laienemise oht ja võimalus, et Brexit ei toimu korrakohaselt) kui ka ebasoodsad sisetegurid mõnes euroala riigis. Põhistsenaariumis eeldatakse, et seejärel peaksid nii euroalal kui ka üleilmselt valitsevad ebasoodsad järelmõjud aegamisi taanduma ning peamised euroala majanduskasvu toetavad tegurid jäävad üldjoontes püsima. Nende tegurite hulka kuuluvad eelkõige rahapoliitika väga toetav kurss, palkade kasv, välisnõudluse elavnemine ja eelarvepoliitika teatav lõdvendamine. Sedamööda, kuidas need soodsad tegurid järk-järgult mõjule pääsevad, peaks SKP reaalkasv kiirenema 1,1%-lt 2019. aastal 1,6%-le 2020. aastal ja olema 2021. aastal 1,5%. 2018. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2019. aasta prognoosi korrigeeritud 0,6 protsendipunkti võrra allapoole. ÜTHI-inflatsioon peaks 2019. aasta jooksul veelgi aeglustuma ja ülejäänud ettevaateperioodi jooksul hoogustuma, ulatudes 2021. aastal 1,6%ni. Inflatsioonitempo pidurdumise 2019. aastal põhjustab ÜTHI energiahindade inflatsiooni järsk aeglustumine, mis kajastab naftahinna hiljutist langust. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks ettevaateperioodil järk-järgult kiirenema, kajastades majandusaktiivsuse jätkuvat, ehkki tagasihoidlikumat tugevnemist ja tööturutingimuste pingestumist. 2018. aasta detsembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi kogu ettevaateperioodiks allapoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on peamiselt kehvemate näitajate laekumine, majanduskasvu viletsam väljavaade ja eeldatava naftahinna allapoole korrigeerimine.^[1]

1 Reaalmajandus

2018. aasta teisel poolel aeglustus kasv märkimisväärselt ja suurimate euroala riikide vahel esines üha ulatuslikumaid lahknevusi (vt joonis 1). Reaalse SKP kvartalikasvu aeglustumine 0,4%-lt 2018. aasta esimesel poolel 0,2%-le aasta teisel poolel on osaliselt seotud konkreetsete aktiivsust mõjutanud teguritega. Suurimate euroala riikide hulgas puudutas see eelkõige Saksamaad ja Itaaliat, kus SKP kasvumäärad märkimisväärselt langesid. Saksamaal oli kvartaalne kasvumäär 2018. aasta esimesel poolel 0,4% ja teisel poolel kasv seiskus, Itaalias oli kvartaalne kasv sama aasta esimesel poolel 0,2% ja muutus teisel poolel negatiivseks. Saksamaal oli 2018. aasta teisel poolel toimunud järsk aeglustumine osaliselt seotud autotööstuses esinenud häiretega (mis on osutunud seni eeldatust püsivamaks), kuid kajastas ka eri sektorite üldist nõrkust. Itaalias avaldasid majandusaktiivsusele üha suuremat kahjulikku mõju ebakindlus, finantsturgude volatiilsus ja ettevõtete kindlustunde vähenemine. Prantsusmaal ja Hispaanias oli SKP kvartalikasv 2018. aasta teisel poolel veidi kiirem kui esimesel poolaastal.

Majanduskliima hiljutised näitajad on üldjoontes halvenenud (välja arvatud vähesed erandid), kajastades nii euroalal kui ka üleilmselt valitsevat ebakindlust, aga ka tsüklilise kasvutempo oodatust varasemat raugemist. Euroopa Komisjoni majandususaldusindikaator on viimastel kuudel nii euroala riikide kui ka sektorite arvestuses jätkuvalt langenud. Majandususaldusindikaatorisse kuuluvad tööstuse, teenindussektori ja tarbijate kindlustundenäitajad püsivad küll oma varasematest keskmistest kõrgemad, kuid on siiski langenud tasemele, mida viimati täheldati 2016. aasta lõpus. Viimastel kuudel on veelgi alanenud ka ostujuhtide indeksid, kuna uute eksporditellimuste ja olemasolevate varude hinnangud on halvenenud. Laiaulatuslikult ootamatult kehvad majandusnäitajad võivad kajastada üleilmse ebakindluse oodatust suuremat toimet (eriti seoses üleilmsete kaubandusvaidlustega ja Brexitiga), aga ka mõju, mida avaldab eespool nimetatud ebakindlus Itaalias, ning Prantsusmaal toimuvate protestiaktsioonide võimalikke negatiivseid tagajärgi. Samuti võivad andmed osutada tsüklilise kasvutempo oodatust varasemale raugemisele, mis näitab, et euroala majandus on üha kiiremini jõudmas tsüklilise positsiooni lõppetappi. Need tegurid kajastuvad SKP reaalkasvu lähikvartalite prognoosi allapoole korrigeerimises.

Põhistsenaariumis eeldatakse, et keskpika aja jooksul peaksid nii euroalal kui ka üleilmselt valitsevad ebasoodsad järelmõjud aegamisi kaduma, võimaldades peamistel euroala majanduskasvu toetavatel teguritel taas mõjule pääseda (vt tabel 1). Eelkõige eeldatakse, et Ühendkuningriigi väljaastumine Euroopa Liidust toimub korrakohaselt ning maailmakaubandusega ja mõne euroala riigi sisepoliitikaga seotud praegune ebakindluse tase normaliseerub järk-järgult. Nende negatiivsete tegurite taandumine võimaldab mõjule pääseda mitmel soodsa toimega teguril. EKP rahapoliitika kurss peaks püsima väga toetav ja jätkub selle mõju kandumine majandusse. Laenuandmine erasektorile peaks stabiilselt jätkuma, seda ergutavad madalad intressimäärad ning nii kodumajapidamiste kui ka mittefinantsettevõtete jaoks soodsad pangalaenutingimused. Eratarbimise ja eluasemeinvesteeringute kasvu peaksid toetama ka kiirem palgakasv ja netovara kasv ning tööpuuduse vähenemine. Samal ajal jätkub ettevõtlusinvesteeringute hoogustumine kasumi suurenemise ja tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme taustal ning tööjõupuuduse kasvust tingitud tõenäoliselt tööjõusäästlike investeeringute keskkonnas. Euroala eksporti peaksid toetama euroala välisnõudluse oodatav elavnemine ja konkurentsivõime teatav paranemine. Eelarvepoliitika kurss, mis oli 2018. aastal üldjoontes neutraalne, peaks ettevaateperioodil tervikuna leevenema (vt 3. punkt).

Mõne teguri soodsa toime taandumine pärsib siiski majanduskasvu elavnemist ettevaateperioodi teisel poolel. Tehniliste eelduste kohaselt peaksid rahastamistingimused muutuma aegamisi vähem soodsaks, ehkki toetavad edaspidigi majanduskasvu. Ühtlasi peaks mitme aasta vältel jõuliselt kasvanud tööhõive suurenema keskpika aja jooksul veidi aeglasemas tempos, kajastades valdavalt tööjõupakkumise üha süvenevat puudujääki mõnes riigis.

Reaalse kasutatava tulu kasv peaks 2019. ja 2020. aastal stabiilselt jätkuma ja seejärel 2021. aastal aeglustuma. See kajastab lahknevaid suundumusi nominaalse kasutatava tulu kasvus ja tarbijahindade inflatsiooni arengus 2019. ja 2020. aastal, samal ajal kui 2021. aastal peaksid nii nominaalse tulu kasvu aeglustumine kui ka inflatsiooni vähene kiirenemine pärssima reaalse tulu kasvu. Brutotöötasude mõju nominaalse kasutatava tulu kasvule peaks 2019. aastal (tööhõive kasvu aeglustumise tulemusel) mõnevõrra vähenema ja püsima seejärel üldjoontes muutumatuna (kuna tööhõive kasvu edasist pidurdumist tasakaalustab nominaalpalkade eeldatavalt tempokam kasv). Töötuluvälised sissetulekud vähenesid 2018. aasta teisel poolel ja peaksid ettevaateperioodil järk-järgult suurenema üldjoontes kooskõlas kasumi kasvuga. Netofiskaalülekannete mõju peaks muutuma 2019. aastal esimest korda alates 2010. aastast positiivseks, kajastades otseste maksude kärbete ja kodumajapidamistele suunatud ulatuslikumate siirete koosmõju. Aastatel 2020 ja 2021 peaks mõju muutuma üldjoontes neutraalseks.

Eratarbimine peaks lähiajal elavnema, kuid mõnes riigis valitsev ebakindlus pärsib tõenäoliselt selle hoogsust. 2018. aasta jooksul eratarbimine vähenes. Tarbijate jätkuvalt küllaltki positiivne meelestatus, tööturutingimuste edasine oodatav paranemine ja töötaja kohta makstava reaalpalga tõus lubavad siiski arvata, et lähikvartalites tarbimise kasv kiireneb ja seda võimendab veelgi mõnes riigis eelarvepoliitika lõdvendamise positiivne mõju. Samal ajal peaks eratarbimist lähikvartalites mõjutama mõnes euroala riigis valitseva ebakindluse püsivalt negatiivne toime.

Keskpikas perspektiivis peaksid eratarbimise kasvu toetama soodsad rahastamistingimused ja netovara kasv. Pangalaenude intressimäärad peaksid ettevaateperioodil mõõdukalt tõusma. Pangalaenude intressimäärade tõusu mõju brutointressimaksetele peaks siiski jääma piiratuks, arvestades kodumajapidamiste võla pikka tähtaega ja muutuva intressimääraga võla suhteliselt väikest osatähtsust nende bilansis. Laenuintressimäärade tõusust hoolimata peaksid brutointressimaksed püsima madalad ja seega eratarbimist edaspidigi toetama. Lisaks peaks netovara reaalkasv olema ajavahemikus 2019–2021 ligikaudu 2,5% aasta kohta ning seda ergutab kinnisvara väärtuse jätkuv jõuline suurenemine, mis moodustab enam kui poole prognoositavast kasvust. Netovara reaalkasv peaks toetama ka tarbimist, ehkki kodumajapidamiste koguvõlakoormus püsib üleilmsele finantskriisile eelnenud tasemel.

Eluasemeinvesteeringute kasv tõenäoliselt jätkub, ehkki veidi aeglasemas tempos. Kindlustunne ehitussektoris ja väljastatud ehituslubade arvu tõus lubavad arvata, et eluasemeinvesteeringute kasv lähikvartalites jätkub. Kasvutempo peaks siiski olema aeglane. Aeglustumisele osutavad ka uuringud, mis kinnitavad, et vähenenud on nende kodumajapidamiste osakaal, kes kavatsevad järgneva aasta jooksul oma eluaset parandada. Osaliselt võib kasvutempo raugemise põhjuseks olla rahastamistingimuste mõningane prognoositav karmistumine, kuid see võib tuleneda ka üha süvenevatest tootmisvõimsuse piirangutest ehitussektoris ning ebasoodsatest demograafilistest suundumustest mõnes riigis.

Ettevõtlusinvesteeringud peaksid ettevaateperioodil jätkuvalt elavnema, ehkki üsna tagasihoidlikus tempos. 2018. aasta teisel poolel ettevõtlusinvesteeringute hoog teataval määral rauges. 2019. aastal peaksid need püsima küllaltki tagasihoidlikud, kuna üleilmse kaubanduspoliitika, kokkuleppeta Brexiti ja Hiina n-ö raske maandumisega seoses püsivad murekohad näivad avaldavat üha negatiivsemat mõju ettevõtete kindlustundele paljudes riikides. Üldiselt aga peaks ettevõtlusinvesteeringuid euroalal edaspidigi toetama mitu soodsa toimega tegurit. Tootmisvõimsuse rakendusaste töötleva tööstuse sektoris on oma pikaajalisest keskmisest jätkuvalt kõrgem ja suur osa selle sektori ettevõtetest mainib seadmete puudumist tootmist piirava tegurina. Rahastamistingimused peaksid püsima soodsad, ehkki karmistuvad ettevaateperioodil aegamisi. Kasum peaks suurenema, mis toetab veelgi ettevõtete poolt viimaste aastate jooksul kogutud likviidsete varade märkimisväärset hulka. Samuti võivad ettevõtted hakata suurendama investeeringuid, et kompenseerida tööjõuga seotud pakkumispiiranguid.

Euroalavälise ekspordi kasv peaks lähiajal olema välisnõudluse kasvust veidi kiirem ja arenema edaspidi sellega kooskõlas. Näib, et pärast langust 2018. aasta esimeses kvartalis elavnes euroalaväline eksport sama aasta teises ja kolmandas kvartalis, kusjuures neljandas kvartalis oli selle kasv välisnõudluse kasvust kiirem. Selle tulemusel neljandas kvartalis võidetud turuosa kajastab osaliselt riigispetsiifilisi tegureid. Nende tegurite mõju taandudes ja arvestades, et välisnõudlus püsib 2019. aastal küllaltki loid, peaks euroalavälise ekspordi kasv kujunema lähiajal vaoshoituks, kuid 2019. aastal siiski veidi kiiremaks kui välisnõudluse kasv, osutades turuosa teatavale suurenemisele. Euroalavälise ekspordi suhteline tugevus lähiajal võrreldes välisnõudlusega kajastab hindade konkurentsivõime paranemist euroala riikides, mida võimendab veelgi autoekspordi edasine normaliseerumine. Keskpikas perspektiivis peaks euroalavälise ekspordi kasv olema kooskõlas välisnõudluse kasvuga (vt infokast 2). Euroalavälise impordi kasv aeglustus 2018. aasta neljandas kvartalis hinnangute kohaselt rohkem kui ekspordi kasv. See tähendab, et netokaubandus avaldas SKP reaalkasvule positiivset mõju. Edaspidi peaks euroalaväline import kasvama üldjoontes kooskõlas kogunõudlusega (sisenõudlus pluss eksport). Kuna import peaks suurenema ekspordist mõnevõrra kiiremini, muutub netokaubanduse mõju majanduskasvule 2019. aastal tõenäoliselt veidi negatiivseks ja on ülejäänud ettevaateperioodil valdavalt neutraalne.

Tööhõive kasv tõenäoliselt aeglustub, arvestades majandusaktiivsuse vähenemist ja tööjõu puuduse süvenemist mõnes riigis. Ettevaatavate uuringute põhjal võib lähiajaks prognoosida tööhõive vaoshoitud kasvu. Peamiselt peaks seda lähiajal pärssima aktiivsuse järsk langus. Keskpikas perspektiivis jääb tööhõive kasv arvatavasti tagasihoidlikuks, kuna tööjõupakkumine peaks piirama tööhõive edasist kasvu mõnes riigis ja tööjõunõudlus aeglustub tõenäoliselt kooskõlas aktiivsuse vähenemisega.

Tööjõu kasv peaks ettevaateperioodil aeglustuma. Tööjõu kasv peaks jätkuma, kajastades töötajate prognoositavat positiivset netosisserännet, pagulaste oodatavat lõimumist ja tööjõus osalemise määra edasist tõusu. Nende tegurite toime peaks aga ettevaateperioodi jooksul taanduma ning tõenäoliselt suureneb rahvastiku vananemise negatiivne mõju tööjõu kasvule, sest tööturult lahkub vanemaealisi töötajaid rohkem, kui sinna lisandub nooremaid.

Töötuse määr peaks aastaks 2021 alanema 7,5%-le. Töötuse määr oli 2018. aasta neljandas kvartalis 7,9%, mis on madalaim tase alates 2008. aasta kolmandast kvartalist. Ettevaateperioodi lõpuks peaks töötute arv vähenema ligikaudu 0,9 miljoni võrra 12,9 miljoni inimeseni, mis on kriisieelsest madalaimast tasemest siiski veidi rohkem. Ehkki töötuse määr peaks ettevaateperioodil alanema peaaegu kõigis euroala riikides, esineb eri riikide näitajates endiselt märkimisväärseid lahknevusi.

Tööviljakuse kasv peaks ettevaateperioodil elavnema. Pärast hoogsat kasvu 2017. aastal vähenes tööviljakus (arvestatuna töötaja kohta) 2018. aastal kvartali arvestuses mõnevõrra, kajastades aktiivsuse ootamatut raugemist ja varutööjõu hoidmist reaktsioonina tööjõu puudusele. 2019. aasta lõpu poole peaks tööviljakuse kasv kvartali arvestuses mõõdukalt hoogustuma sedamööda, kuidas aktiivsus elavneb. Edaspidi peaks tööviljakuse kasv kiirenema ligikaudu kriisieelses keskmises tempos (1,0%^[4]) ning seda toetavad töötaja kohta tehtud töötundide arvu tõus ja tootmistegurite kogutootlikkuse mõningane kasv.

2018. aasta detsembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2019. aasta prognoosi märkimisväärselt ja 2020. aasta prognoosi mõnevõrra allapoole korrigeeritud. SKP reaalkasvu 2019. aasta prognoosi märkimisväärne allapoole korrigeerimine on tingitud oodatust kehvematest näitajatest 2018. aasta neljandas kvartalis ja lühiajalise väljavaate vähem soodsast hinnangust, mis kajastab teatavate tegurite pikemaajalist ebasoodsat mõju mõnes euroala riigis ja üleilmse poliitikaga seotud kõrgendatud ebakindlust. SKP reaalkasvu keskpika aja prognoos püsib üldjoontes muutumatuna, arvestades eeldust, et nii euroalal kui ka üleilmselt valitsevate ebasoodsate tegurite mõju hakkab aegamisi kaduma, võimaldades kasvul taas hoogustuda.

2 Hinnad ja kulud

ÜTHI-inflatsioon peaks 2019. aasta neljanda kvartalini veelgi aeglustuma ja ülejäänud ettevaateperioodi jooksul hoogustuma, ulatudes 2021. aastal 1,6%ni (vt joonis 2). Koguinflatsiooni aeglustumine 2019. aastal on peamiselt tingitud ÜTHI energiahindade inflatsiooni ulatuslikust aeglustumisest, arvestades naftahindade hiljutist jõulist langust ja nende 2018. aastal toimunud tõusuga seotud negatiivseid baasefekte. 2020. ja 2021. aastal peaksid ÜTHI energiahinnad tõusma tagasihoidlikul määral kooskõlas naftafutuuride hindade suhteliselt lauge arengukõveraga. ÜTHI toiduainehindade inflatsioon peaks ettevaateperioodil püsima ligikaudu 1,9% tasemel. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aegamisi hoogustuma, ulatudes 2021. aastal 1,6%ni. Hoogustumist peaks toetama majanduse veelgi pikaldasem, kuid jätkuv elavnemine. Tööturutingimuste pingestumine toetab palgakasvu, tugevdades euroalasisest kulusurvet. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) toetab ka toormehindade (v.a energia) ja maailmaturu hindade tõus.

Palgakasv peaks ettevaateperioodil veelgi veidi kiirenema sedamööda, kuidas tööturutingimused jätkuvalt pingestuvad ja mõnes riigis viimastel aastatel palgakasvu pärssinud meetmete mõju taandub. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv peaks kiirenema 2,2%-lt 2018. aastal 2,6%-le 2021. aastal. Samal ajal peaks tööjõu ühikukulude kasv ettevaateperioodil veidi aeglustuma, arvestades tööviljakuse prognoositavat tõusu. Palgakasvu kiirendab peamiselt euroala tööturutingimuste oodatav edasine paranemine ettevaateperioodi jooksul, samal ajal kui jäikus mõne euroala riigi tööturul suureneb. Kui tsükliline hoogustumine kõrvale jätta, võib arvata, et hiljuti märkimisväärselt kiirenenud koguinflatsioon toetab palgakasvu neis euroala riikides, kus palgakujunduse protsessis võetakse arvesse tagasivaatavat indekseerimist. Sedamööda, kuidas majanduse elavnemine jätkub, peaks ühtlasi vähehaaval taanduma kriisiteguritest tulenev palgakasvu pärssiv mõju, sealhulgas näiteks vajadus aeglasema palgakasvu järele, et taastada hindade konkurentsivõime mõnes riigis, ning seni rakendatud palgapiirangud, mida seostati nominaalpalkade kriisiaegse langusjäikusega. Mõned riigid on ühtlasi otsustanud tõsta miinimumpalka, mis võib avaldada mõju palkade jaotusele.

Kasumimarginaalide areng peaks olema ettevaateperioodi jooksul soodsam kui 2018. aastal. Kasumimarginaalidele on viimastes kvartalites survet avaldanud tööjõu ühikukulude jõuline kasv. See kajastab majandusaktiivsuse nõrgenemist, mis on kaasa toonud tootlikkuse kasvu aeglustumise. Kasumimarginaalide arengut on mõjutanud ka kaubandustingimuste halvenemine seoses naftahinna varasema tõusuga. Lähikvartalites peaks mõlema teguri tähtsus vähenema, samal ajal kui majandusaktiivsus ja tootlikkus hoogustuvad. Kaubandustingimused peaksid naftahinna hiljutist langust arvestades paranema.

Väline hinnasurve peaks 2019. aastal taanduma ja ülejäänud ettevaateperioodi jooksul veidi suurenema. Impordideflaatori aastakasv peaks 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes aeglustuma ja seejärel aegamisi hoogustuma. Seda suundumust kujundavad jõuliselt naftahindade muutused, mis kergitasid 2018. aastal impordihindu ja pärsivad tõenäoliselt nende arengut 2019. aastal. Samal ajal peaksid muu toorme (v.a nafta) hinnad kerkima ja üleilmne hinnasurve süvenema, andes oma panuse impordihindade järkjärgulisse tõusu.

2018. aasta detsembris avaldatud ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi kogu ettevaateperioodiks allapoole korrigeeritud. Allapoole korrigeerimine kajastab peamiselt eeldust, et naftahinnad kujunevad (eelkõige 2019. ja 2020. aastal) märkimisväärselt madalamaks ja ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustub. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) allapoole korrigeerimine aga kajastab madalama naftahinna toimet, mis avaldub kaudse mõjuna, hiljutisi kehvemaid näitajaid, majandusaktiivsuse tagasihoidlikumat väljavaadet ning palkade mõju hindadele edasikandumise jõulisuse osalist ümberhindamist.

3 Eelarveväljavaade

Euroala eelarvepositsioon oli 2018. aastal hinnangute kohaselt üldjoontes neutraalne ja peaks hakkama alates 2019. aastast lõdvenema. Eelarvepoliitika kurssi mõõdetakse muutusena tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis, millest on maha arvatud valitsussektori abi finantssektorile. 2019. aastal on eelarvepoliitika lõdvenemine peamiselt tingitud otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kärbetest ning valitsussektori kulude kasvust mõnes riigis. 2020. aastal peaks kurss veelgi leevenema. See tuleneb valdavalt otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete täiendavatest kärbetest, kulude jätkuvalt jõulisest kasvust ja ulatuslikumatest siiretest. Aastal 2021 peaks põhistsenaariumi kohaselt toimuma teatav lõdvenemine seoses kulude kasvuga mõnes riigis.

Euroala eelarve tasakaal 2019. aastal tõenäoliselt halveneb ja püsib ülejäänud ettevaateperioodi jooksul valdavalt muutumatuna, samal ajal kui võlakoormus jätkuvalt kahaneb. Valitsussektori eelarvepuudujäägi suurenemine on tingitud tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi halvenemisest. Osaliselt korvab seda intressikulude mõningane alanemine, mis tuleneb suure kulukusega vana võlgnevuse asendamisest uue võlaga, mille intressimäär on madalam. Valitsussektori võla ja SKP suhtarvu vähenemist toetavad positiivsed esmased eelarveseisundid ning kasvu-/intressimäärade soodne vahe.

Euroala eelarvepuudujäägi eelkõige 2020. ja 2021. aasta väljavaade on 2018. aasta detsembri ettevaatega võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Eelarvepuudujäägi kasv on tingitud ebasoodsamast esmasest eelarveseisundist ja tsüklilise komponendi vähenemisest, mis kajastavad kehvemat makromajanduslikku väljavaadet. Valitsussektori võla ja SKP suhtarv peaks tõusma, kajastades peamiselt madalamat esmast eelarveseisundit ning kasvu-/intressimäärade vahe suurenemist 2019. aastal tingituna SKP kasvu prognoosi allapoole korrigeerimisest.