PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 16. detsember 2021

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Euroala majandus taastub jätkuvalt ja tööturu olukord paraneb, saades toetust küllaldastest poliitikameetmetest. Majanduskasv on vaoshoitum, kuid me eeldame, et järgmise aasta jooksul hoogustub aktiivsus taas jõuliselt. Hiljutine pandeemialaine ja omikrontüve levik on sundinud mõningaid riike uuesti kehtestama rangemaid piiranguid. Energiahinnad on märkimisväärselt tõusnud. Mõnes tööstusharus on materjalide, seadmete ja tööjõu puudus. Need tegurid piiravad majandustegevust ja pärsivad lähiaja väljavaadet. Ehkki rahvatervise kriis püsib, on palju inimesi vaktsineeritud ja tõhustusdooside kampaaniad on hoogustunud. Üldjoontes suudab ühiskond pandeemialainete ja neist tulenevate piirangutega paremini toime tulla. See on leevendanud pandeemia mõju majandusele. Inflatsioon on järsult kiirenenud energiahindade ulatusliku tõusu tulemusel ja ka seetõttu, et mõnes sektoris ületab nõudlus piiratud pakkumist. Lähiajal peaks kiire inflatsioon püsima, kuid järgmise aasta jooksul see tõenäoliselt aeglustub. Inflatsiooniväljavaadet on küll korrigeeritud ülespoole, kuid prognooside kohaselt taandub inflatsioon ettevaateperioodi jooksul meie seatud 2% eesmärgist allapoole.

EKP nõukogu leiab, et majanduse elavnemisel ja keskpika perioodi inflatsioonieesmärgile lähenemisel tehtud edusammud võimaldavad varaoste järgnevates kvartalites järk-järgult vähendada. Siiski on jätkuvalt vaja rahapoliitika toetavat kurssi, et inflatsioon stabiliseeruks keskpikas perspektiivis meie seatud 2% inflatsioonieesmärgi tasemel. Praegust ebakindlust silmas pidades peame rahapoliitika elluviimisel säilitama paindlikkuse ja valikulisuse. Seda arvesse võttes tegi EKP nõukogu järgmised otsused.

Esiteks eeldame, et 2022. aasta esimeses kvartalis tehakse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames netovaraoste oluliselt vähemal määral kui eelmises kvartalis. Lõpetame erakorralise varaostukava raames tehtavad netovaraostud 2022. aasta märtsi lõpus.

Teiseks otsustas EKP nõukogu pikendada PEPPi reinvesteerimisperioodi. Nõukogu kavatseb nüüd reinvesteerida erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid vähemalt kuni 2024. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Kolmandaks on pandeemia näidanud, et stressiolukorras on varaostude kavandamise ja tegemise paindlikkus aidanud toime tulla puudujääkidega rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimisel ja tõhustanud meie jõupingutusi seatud eesmärgi saavutamisel. Stressiolukordades jääb paindlikkus EKP volituste piires ka edaspidi oluliseks elemendiks rahapoliitika elluviimisel, kui rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist ohustavad riskid takistavad hinnastabiilsuse saavutamist. Eelkõige juhul, kui turgudel tekib pandeemiast tulenevalt taas killustatus, saab PEPPi reinvesteeringuid vajadust mööda igal ajal paindlikult kohandada nii varaklasside kui ka jurisdiktsioonide lõikes. See võib hõlmata Kreeka Vabariigi emiteeritud võlakirjade oste lisaks lunastamise tähtaegade pikendamisele, et vältida ostude katkemist selles jurisdiktsioonis. Ostude katkemine võib häirida rahapoliitika ülekandumist Kreeka majandusse ajal, kui see ei ole veel pandeemia tagajärgedest taastunud. Vajaduse korral võib PEPPi raames netovaraoste ka jätkata, et võidelda pandeemiast tingitud negatiivsete šokkide vastu.

Neljandaks – kooskõlas varaostude järkjärgulise vähendamisega ja tagamaks, et rahapoliitika kurss püsib kooskõlas inflatsiooni eesmärgipärase stabiliseerumisega keskpikas perspektiivis – otsustasime, et 2022. aasta teises kvartalis on EKP varaostukava raames tehtavate netovaraostude maht 40 miljardit eurot ja kolmandas kvartalis 30 miljardit eurot. Alates 2022. aasta oktoobrist teeme EKP varaostukava raames netovaraoste igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud on kavas lõpetada vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Kinnitasime ka EKP baasintressimäärade taseme asjakohasust ja eelkommunikatsiooni nende edasise arengu kohta. See on vajalik asjakohaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks, et inflatsioon stabiliseeruks keskpikas perspektiivis meie seatud 2% inflatsioonieesmärgi juures.

Jätkame pankade rahastamistingimuste jälgimist ja tagame, et kolmanda seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) aegumistähtajad ei takista EKP rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Samal ajal hindame korrapäraselt, kuidas suunatud laenutehingud toetavad meie rahapoliitika kurssi. Nagu teatatud, eeldame, et TLTRO-III operatsioonide puhul kohaldatavad eritingimused lõpevad järgmise aasta juunis. Samuti hindame reservidelt makstavate intresside kaheastmelise süsteemi asjakohast kalibreerimist, et negatiivsed rahapoliitilised intressimäärad ei piiraks pankade vahendussuutlikkust suure ülelikviidsuse tingimustes.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda ja kummaski suunas kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Eeldame, et majanduse elavnemine jätkub tugeva sisenõudluse toel. Tööturu olukord on paranemas, hõivatud inimeste arv on kasvanud ja töökohtade säilitamise kavades osalejate arv vähenenud. See toetab kodumajapidamiste sissetulekute kasvu ja tarbimist. Tarbimist soodustavad ka pandeemia ajal kogunenud säästud. Praegused eelarve- ja rahapoliitika toetusmeetmed koos jätkuva üleilmse taastumisega peaksid edendama majanduskasvu.

Majandusaktiivsus on aasta viimase kvartali jooksul aeglustunud ja vaoshoitum kasv jätkub tõenäoliselt ka järgmise aasta alguses. Praeguste eelduste kohaselt ületab toodangumaht oma pandeemiaeelse taseme 2022. aasta esimeses kvartalis.

Praeguse pandeemialainega toimetulekuks on mõned euroala riigid piiramismeetmeid uuesti karmistanud. See võib elavnemist edasi lükata ning seda eriti reisi-, turismi-, külalismajandus- ja meelelahutussektoris. Pandeemiaolukord vähendab tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet ning uute viirusvariantide levik süvendab ebakindlust veelgi. Tarbimist pärsib ka energiakulude kasv.

Seadmete, materjalide ja tööjõu nappus mõnes sektoris takistab tööstuskaupade tootmist, põhjustades viivitusi ehituses ja pärssides elavnemist teenindussektori mõnedes segmentides. Need kitsaskohad püsivad veel mõnda aega, kuid peaksid 2022. aasta jooksul leevenema.

Ka majanduskasv peaks 2022. aastal taas jõuliselt hoogustuma. Eurosüsteemi ekspertide makromajandusliku ettevaate kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2021. aastal 5,1%, 2022. aastal 4,2%, 2023. aastal 2,9% ja 2024. aastal 1,6%. EKP ekspertide 2021. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on 2022. aasta kasvuprognoosi korrigeeritud allapoole ja 2023. aasta prognoosi ülespoole.

Rahapoliitikat peaksid jätkuvalt täiendama sihipärased ja majanduskasvu soodustavad eelarvemeetmed. See toetus aitab majandusel kohaneda ka käimasolevate struktuurimuutustega. ELi taasterahastu ja paketi „Eesmärk 55” tulemuslik rakendamine aitab kaasa tugevamale, keskkonnahoidlikumale ja ühtlasemale taastumisele euroala riikides.

Inflatsioon

Inflatsioon hoogustus 2021. aasta novembris 4,9%ni. Valdavalt püsib inflatsioonimäär 2022. aastal kõrgem kui 2%. Lähiajal peaks hoogne inflatsioon püsima, kuid järgmise aasta jooksul see tõenäoliselt aeglustub.

Inflatsiooni hoogustumine kajastab peamiselt kütuse-, gaasi- ja elektrihindade järsku tõusu. Novembris moodustas energiahindade inflatsioon rohkem kui poole koguinflatsioonist. Samuti ületab nõudlus jätkuvalt piiratud pakkumist teatavates sektorites. Selle tagajärjed ilmnevad eriti selgelt kestvuskaupade ja hiljuti taasavanenud tarbijateenuste hindades. Saksamaal käibemaksukärpe lõpetamisega seotud baasmõjud hoogustavad endiselt inflatsiooni, kuid ainult kuni aasta lõpuni.

Ei ole kindel, kui kaua võtab aega nende tegurite taandumine, kuid 2022. aasta jooksul peaksid energiahinnad stabiliseeruma, tarbimisharjumused normaliseeruma ja üleilmsetest tarneraskustest tulenev hinnasurve kahanema.

Sedamööda, kuidas majandus jõuab aegamisi jälle täisvõimsuseni ja tööturu olukord paraneb veelgi, peaks see toetama kiiremat palgakasvu. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad on alates meie oktoobris toimunud rahapoliitikaistungist püsinud üldjoontes stabiilsed, kuid kokkuvõttes on need viimastel kuudel liikunud kahele protsendile lähemale. Need tegurid aitavad alusinflatsioonil tõusta ja suunata koguinflatsiooni keskpikas perspektiivis meie seatud eesmärgini.

Eurosüsteemi ekspertide uues ettevaates prognoositakse, et aastane inflatsioonimäär on 2021. aastal 2,6%, 2022. aastal 3,2% ning 2023. aastal ja 2024. aastal 1,8%. Neid hinnanguid on septembri ettevaatega võrreldes märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud. Toiduainete ja energia komponenti kõrvale jättes peaks inflatsioon olema 2021. aastal keskmiselt 1,4%, 2022. aastal 1,9%, 2023. aastal 1,7% ja 2024. aastal 1,8%. Ka neid prognoose on septembri ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega seotud riskid on meie hinnangul üldjoontes tasakaalustatud. Majandusaktiivsus võib kujuneda eeldatust hoogsamaks, kui tarbijate kindlustunne suureneb ja säästetakse oodatust vähem. Samas võivad pandeemiaolukorra hiljutine halvenemine ja uute viirusvariantide levik kasvu püsivamalt pärssida. Energiahindade edasine areng ja pakkumispoolsete kitsaskohtade kõrvaldamise tempo on ohud majanduse elavnemisele ja inflatsiooniväljavaatele. Kui hinnasurve toob kaasa oodatust suurema palgakasvu või kui majandus jõuab täisvõimsuseni eeldatust varem, võib inflatsioon osutuda kiiremaks.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on püsinud EKP nõukogu oktoobrikuu istungist alates üldjoontes stabiilsed. Pangalaenude intressimäärad püsivad rekordiliselt madalad nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste jaoks. Kokkuvõttes püsivad rahastamistingimused majanduses soodsad. Laenuandmine ettevõtetele on osaliselt ajendatud lühiajalistest rahastamisvajadustest, mis tulenevad ettevõtete varude ja käibekapitali kulusid suurendavatest pakkumispoolsetest kitsaskohtadest. Samal ajal on ettevõtete laenunõudlus jaotamata kasumi, suure sularahareservi ja kõrge võlakoormuse tõttu endiselt mõõdukas. Laenuandmine kodumajapidamistele on endiselt jõuline tulenevalt nõudlusest hüpoteeklaenude järele.

Euroala pankade bilansid on veelgi tugevnenud. See on tingitud omavahendite suhtarvude tõusust ja viivislaenude osakaalu vähenemisest. Pankade kasumlikkus on praegu pandeemiaeelsel tasemel ja nende rahastamistingimused on üldjoontes endiselt soodsad.

Kooskõlas meie uue rahapoliitika strateegiaga hindab EKP nõukogu kaks korda aastas põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Rahapoliitika toetav kurss soodustab ettevõtete ja finantsasutuste bilansse tugevdavat majanduskasvu ja hoiab ära killustumise ohu. Samal ajal tuleb hoolikalt jälgida toetava rahapoliitika mõju kinnisvara- ja finantsturgudele, sest mitmed keskpikas perspektiivis valitsevad haavatavused on süvenenud. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on siiski endiselt esimene kaitseliin finantsstabiilsuse säilitamisel ja selliste haavatavuste käsitlemisel.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes jätkub euroala majanduse elavnemine hoolimata lähiajal toimuvast aeglustumisest. Energiahindade järsk tõus ja asjaolu, et mõnes sektoris ületab nõudlus piiratud pakkumist, hoogustavad inflatsiooni. Valdavalt kujuneb see 2022. aastal meie seatud eesmärgist kiiremaks, kuid peaks aasta jooksul aeglustuma. Samal ajal saame märtsis lõpetada pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehtavad netoostud, arvestades majanduse elavnemisel ja keskpika perioodi inflatsioonieesmärgile lähenemisel saavutatud edu. Selleks aga, et inflatsioon stabiliseeruks keskpikas perspektiivis meie seatud 2% inflatsioonieesmärgi juures, on siiski vaja märkimisväärselt toetavat rahapoliitilist kurssi, mis hõlmab muu hulgas EKP varaostukava raames tehtavaid netovaraoste ja meie intressimääradega seotud eelkommunikatsiooni.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.