Korduma kippuvad küsimused digieuro kohta

Ajakohastatud 2. detsembril 2024

Digieuro eesmärk ja eelised

• Miks oleks Euroopal vaja digieurot?
• Kuidas toetaks digieuro Euroopa strateegilist autonoomiat?
• Miks peaksid inimesed soovima digieurot kasutada?
• Kas digieuro asendaks sularaha?
• Millist kasu tooks digieuro kaupmeestele?
• Millist kasu tooks digieuro vahendajatele?

Rakendamine ja funktsionaalsus

• Kuidas digieuro toimiks?
• Kes saaksid digieurot kasutada?
• Kuidas on digieuro kasutamisel tagatud isikuandmete kaitse?
• Kuidas tagaks EKP, et digieuro on kaasav?
• Kuidas tagaks EKP, et digieuromaksed toimiksid ühtemoodi kogu euroalal?
• Kas digieuro oleks eurosüsteemis kasutatav alternatiivne vääring?
• Milline oleks seos digieuro ja välkmaksete vahel?
• Kas digieuro põhineks hajusraamatu tehnoloogial, näiteks plokiahelal?

Edusammud ja sidusrühmad

• Millises etapis digieuro projekt praegu on?
• Kes osalevad digieuro projektis?
• Kuidas on digieuro arendamise protsessi kaasatud Euroopa seadusandjad?
• Kuidas töötatakse välja digieuro reeglistik?

Mõju ja kaalutlused

• Kas digieuro oleks programmeeritav raha?
• Kas digieuro kasutamine oleks tasuline?
• Kas vahendajatele makstaks digieuro teenuste pakkumise eest tasu?
• Kas pankade vahendajarolli kaotamisega võiks digieuro ohustada finantsstabiilsust?
• Kas digieuro kasutuselevõtt muudaks Euroopas tehtavad maksed haavatavamaks küberrünnete suhtes?
• Kuidas erineks digieuro stabiilsetest krüptovääringutest ja krüptovaradest?
• Kui suured oleksid eurosüsteemi kulud seoses digieuro projektiga?

1. Miks oleks Euroopal vaja digieurot?

Digiteerimine toob kaasa muudatused makseviisides. Sularahamaksete osakaal väheneb ning üleminek netikaubandusele ja digimaksetele hoogustub. Digieuro oleks digikeskkonnas kasutatav e-raha. See täiendaks pangatähti ja münte ning annaks tarbijatele võimaluse kasutada keskpangaraha digitaalsel kujul.

Digieuro muudaks inimeste elu lihtsamaks, võimaldades kasutada uudset makseviisi: üldtunnustatud digitaalset maksevahendit, mida saab kasutada kogu euroalal maksete tegemiseks nii kauplustes, internetis kui ka isikutevahelistes tehingutes. Nii nagu sularaha, oleks ka digieuro riskivaba, laialdaselt kättesaadav ja hõlpsasti kasutatav ning selle põhifunktsioonid oleksid tasuta.

Ühtlasi tugevdaks digieuro euroala strateegilist autonoomiat ja rahapoliitilist suveräänsust, suurendades Euroopa maksesüsteemi tõhusust tervikuna ja edendades innovatsiooni. Samuti tõstaks see maksesüsteemi vastupanuvõimet võimalikele küberrünnetele või tehnilistele häiretele (nt elektrikatkestused).

Lisateavet vt Milleks on digieuro vajalik?

2. Kuidas toetaks digieuro Euroopa strateegilist autonoomiat?

Digieuro pakuks Euroopa juhtimisel üleeuroopalist makselahendust, mis on kättesaadav kogu euroalal.

Digimaksete keskkond euroalal on endiselt killustunud ning riigiti ja funktsiooniti erinev. Euroopas praegu kättesaadavad digitaalsed makselahendused on suunatud peamiselt konkreetsete riikide turgudele ja mõeldud spetsiifiliseks otstarbeks. Euroopa riikide üleselt maksete tegemiseks peavad tarbijad toetuma vähestele Euroopa-välistele teenuseosutajatele, kes praegu valdavalt selliste tehingute tegemist võimaldavad.

Seega võiks digieuro aidata vähendada Euroopa sõltuvust väljaspool Euroopat tegutsevatest erasektori makseteenuse pakkujatest ning toimiks samal ajal vastukaaluna nende valitsevale turupositsioonile.

Seeläbi muudaks digieuro Euroopa maksekeskkonna konkurentsivõimelisemaks ja uuenduslikumaks, luues platvormi, kus makseteenuste pakkujatel oleks hõlpsam pakkuda oma üleeuroopalisi makselahendusi.

Kokkuvõttes võiks hästi toimiv digieuro anda Euroopale digirahanduse ja keskpankade digivääringute valdkonnas liidripositsiooni.

3. Miks peaksid inimesed soovima digieurot kasutada?

Digieuro oleks universaalne makselahendus, mida saaks kasutada igal ajal ja kõigis euroala riikides. See oleks laialdaselt aktsepteeritud digitaalne maksevahend, mida tarbijad saaksid tasuta kasutada nii kauplustes, internetis kui ka isikutevahelistes tehingutes. See annaks võimaluse maksta digitaalselt, kasutades samal ajal endiselt avaliku sektori maksevahendeid, ning oleks kättesaadav nii võrguteenusena kui ka võrguväliselt.

Digieuro pakuks muude digitaalsete maksemeetoditega võrreldes suuremat privaatsust. Eurosüsteem ei identifitseeriks inimesi nende tehtavate maksete alusel. Võrguväliste maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale.

Digieuro kasutamine oleks turvaline ja lihtne. Selle eesmärk oleks edendada ka digitaalset finantsalast kaasatust, tagades, et kedagi ei jäeta kõrvale. Digieuro vastaks puuetega inimeste ja selliste kasutajate vajadustele, kellel puudub juurdepääs pangakontole või kellel puuduvad digi- või finantsoskused.

Selleks et tagada digieuro kasutatavus ja juurdepääsetavus kogu euroalal, nähakse Euroopa Komisjoni esitatud seadusandliku ettepaneku eelnõus ette, et kaupmehed peavad seda kohustuslikus korras aktsepteerima ja järelevalve alla kuuluvad vahendajad oma klientidele levitama.

4. Kas digieuro asendaks sularaha?

Ei. Digieuro eesmärk on sularaha rolli täiendada, mitte seda asendada. Digieuro toimiks kõrvuti sularahaga, sest tarbijad eelistavad üha enam maksta digitaalselt ning samal ajal kiiresti ja turvaliselt. Sularaha oleks euroalal kättesaadav ka edaspidi, nii nagu ka muud praegu kasutatavad erasektori maksevahendid.

5. Millist kasu tooks digieuro kaupmeestele?

Digieuro oleks terviklik üleeuroopaline lahendus, mida aktsepteeritakse kogu euroalal. See võiks pakkuda lihtsamat ja soodsamat alternatiivi praegusele killustatud maksekeskkonnale, milles kaupmehed tegutsevad. Digieuro annaks kaupmeestele tugevama positsiooni, et jõuda makselahenduste pakkujatega kokkuleppele tingimustes ja vähendada oma kulusid.

Digieuro võib tuua kaupmeestele ka rohkem kliente. Eriti asjakohane on see internetiostude puhul, sest kui pakutav maksevahend on klientidele tuttav, on suurem tõenäosus, et nad ei loobu ostu tegemisest. Ühtlasi võimaldaks digieuro kaupmeestel saada maksed kätte kohe ja ilma lisakuludeta.

6. Millist kasu tooks digieuro vahendajatele?

Järelevalve alla kuuluvatel vahendajatel, näiteks pankadel, oleks digieuro teenuse levitamisel oluline roll. Nad toimiksid peamise kontaktpunktina üksikisikute, kaupmeeste ja ettevõtjate jaoks kõigis digieuroga seotud küsimustes ning osutaksid kõiki lõppkasutajateenuseid.

Digieuro võib pakkuda vahendajatele ka uusi ärivõimalusi.

Digieuro võimaldaks vahendajatel jõuda teenuste kasutajateni kogu euroalal erinevalt enamikust erasektori uuendustest, mis keskenduvad tavaliselt konkreetsetele riigisisestele turgudele. Seega võiks digieuro toimida vahendajate jaoks platvormina, et suurendada nende kliendibaasi ja arendada nende pakutavaid lisandväärtusteenuseid (nt tingimuslikud maksed või lojaalsusprogrammid), edendades innovatsiooni ja konkurentsi digimakseturgudel kõigis euroala riikides.

Ühtlasi pakub Euroopa Komisjoni praeguse seadusandliku ettepaneku eelnõus kavandatav digieuro hüvitamismudel vahendajatele majanduslikke stiimuleid, mis on võrreldavad muude digitaalsete maksevahendite puhul pakutavatega.

7. Kuidas digieuro toimiks?

Digieuro võimaldaks inimestel teha turvalisi välkmakseid füüsilistes ja veebikauplustes ning ka isikutevahelisi makseid olenemata sellest, millises euroala riigis nad asuvad või millist makseteenuse pakkujat nad kasutavad. EKP uurib praegu, kuidas see saaks praktiliselt kõige paremini toimida.

Esimese sammuna tuleks luua digieuro rahakott, näiteks pangas või postkontoris.

Kui digieuro rahakott on loodud, saab sinna kanda raha kas sularahana või sellega seotud pangakonto kaudu. Seejärel saab hakata digirahakotis oleva digieuroga makseid tegema.

Digieuros laekunud summasid võib hoida digirahakotis kuni teatud piirsummani või kanda need oma pangakontole. Seda võib teha manuaalselt või seada sisse automaatse korralduse.

Digieuro maksed oleksid välkmaksed ja alati turvalised, seda nii füüsilistes ja veebikauplustes kui ka isikute vahel.

Digieuro pakuks nii võrguteenuseid kui ka võrguväliseid funktsioone. Seega saaks seda kasutada ka halva internetiühenduse korral ja isegi siis, kui internetiühendus puudub. Võrguväliste maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale, pakkudes sularahaga võrreldavat privaatsust.

Loe lähemalt digieuro toimimise kohta.

8. Kes saaksid digieurot kasutada?

Nagu on märgitud Euroopa Komisjoni seadusandlikus ettepanekus, tehakse digieuro kättesaadavaks ajutiselt või alaliselt euroala liikmesriikides elavatele või tegutsevatele inimestele, ettevõtetele ja avaliku sektori üksustele.

Digieuro võidakse teha kättesaadavaks ka inimestele, kes reisivad euroalale isiklikel või ametialastel eesmärkidel või kes on kunagi elanud või tegutsenud euroala riigis.

Ühtlasi võivad euroalavälistes riikides elavad või tegutsevad inimesed, ettevõtted ja avaliku sektori üksused saada juurdepääsu digieurole, avades digieurokonto Euroopa Majanduspiirkonnas või kolmandas riigis asutatud või tegutsevate makseteenuse pakkujate juures, kui ELi ja asjaomase kolmanda riigi vahel on sõlmitud eelnev kokkulepe ja/või selline kokkulepe on sõlmitud Euroopa Keskpanga ning euroalaväliste liikmesriikide ja kolmandate riikide keskpankade vahel.

9. Kuidas on digieuro kasutamisel tagatud isikuandmete kaitse?

Privaatsuse kaitse on digieuro üks olulisemaid elemente.

Digieuro toimiks ka võrguväliselt, pakkudes sularaha kasutamisega võrreldavat privaatsuse taset, seda nii isikutevaheliste kui ka füüsilistes kauplustes tehtavate maksete puhul. Võrguväliste maksete puhul oleksid tehinguandmed kättesaadavad ainult maksjale ja makse saajale.

Võrgupõhiste digieuromaksete puhul kohaldataks privaatsust nii, et eurosüsteem kui emitent ja maksetaristu pakkuja ei saaks tehinguid otseselt seostada konkreetsete isikutega.

Loe lähemalt digieuro ja isikuandmete kaitse kohta.

10. Kuidas tagaks EKP, et digieuro on kaasav?

Samamoodi kui pangatähed ja mündid on ka digieuro avalik hüve, ainult et digitaalsel kujul.

Digieuro põhifunktsioone saaksid kõik soovijad mobiilirakenduse kaudu või füüsilise kaardi abil tasuta kasutada. Digieuro toimiks ka võrguväliselt, kui kasutajate võrguühendus on piiratud.

Euroopa Komisjoni esitatud õigusakti eelnõus sätestatakse, et digieurot levitavad krediidiasutused peavad oma klientide nõudmisel pakkuma digieuro põhilisi makseteenuseid tasuta.

Selleks et kõik – sealhulgas puuetega inimesed, funktsionaalsete piirangute või piiratud digioskustega kasutajad ning ka eakad inimesed – saaksid teha makseid digieuroga, määratakse igas euroala riigis kindlaks vastavad avaliku sektori asutused, näiteks postkontorid. Need asutused pakuksid haavatavatele isikutele, keda võib ohustada digitaalne finantsalane tõrjutus, tasuta tuge ja juurdepääsu digieuro teenustele. See hõlmab näiteks vahetut tuge ja konkreetset abi digieurokonto avamisel ja kõigi põhiliste digieuro teenuste kasutamisel. Tasuta juurdepääsu digieuro põhiteenustele pakutaks ka ilma pangakontota inimestele.

Samuti pööratakse erilist tähelepanu haavatavate rühmade kaasamisele, nagu kindla aadressita isikud, varjupaigataotlejad või rahvusvahelise kaitse saajad.

Digieuro vastaks kõigi kasutajate vajadustele ja kedagi ei jäetaks kõrvale.

11. Kuidas tagaks EKP, et digieuromaksed toimiksid ühtemoodi kogu euroalal?

Digieuro levitamise eest vastutaksid järelevalve alla kuuluvad vahendajad (nt euroala pangad). Selleks et tagada digieuro skeemi ühetaoline rakendamine kogu euroalal, töötab eurosüsteem välja digieuro reeglistikku, mis koosneb ühtsetest eeskirjadest, standarditest ja menetlustest digieuromaksete standardimiseks, tagades üleeuroopalise hõlmatuse.

12. Kas digieuro oleks eurosüsteemis kasutatav alternatiivne vääring?

Ei. Digieuro oleks täiendav võimalus teha makseid eurodes, mis on meie ühisraha Euroopas. Seda saaks vahetada üks ühele pangatähtede vastu. Digieuro vastaks inimeste ja ettevõtete üha suurenevale eelistusele kasutada digitaalseid makselahendusi.

13. Milline oleks seos digieuro ja välkmaksete vahel?

Praegu on tarbijatel harva võimalus kasutada kauplustes maksmisel välkmakseid, mis tähendab ka seda, et kaupmehed ei saa oma raha kätte kohe. Digieuro muudaks seda, sest kõik digieuromaksed oleksid välkmaksed.

Kui praegu koostatavad ühtsed eeskirjad, standardid ja menetlused heaks kiidetakse, tähendaks see seda, et välkmakselahendusi saaks edasi arendada ja need jõuaksid kõikidesse euroala riikidesse. See vähendaks sõltuvust väljaspool Euroopat tegutsevatest erasektori makseteenuse pakkujatest, kes praegu maksete sektoris domineerivad.

14. Kas digieuro põhineks hajusraamatu tehnoloogial, näiteks plokiahelal?

Digieuro arendamisel katsetab eurosüsteem nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud tehnoloogilisi lahendusi, sealhulgas hajusraamatu tehnoloogiat. Lõplikku otsust ei ole siiski veel langetatud.

15. Millises etapis digieuro projekt praegu on?

Kaks aastat kestnud uurimisetapi järel otsustas EKP nõukogu käivitada alates 1. novembrist 2023 ettevalmistusetapi.

Ettevalmistusetapi eesmärk on digieurot edasi arendada ja katsetada kooskõlas uurimisetapis kindlaks määratud funktsioonide ja tehniliste nõuetega.

Sealjuures teeb eurosüsteem ulatuslikke analüüse, teste ja katseid ning konsulteerib sidusrühmadega, et tagada digieuro vastavus kõrgeimatele kvaliteedi-, turva- ja kasutatavusstandarditele.

Ettevalmistusetapp kestab kaks aastat ja lõpeb 2025. aasta lõpus. Seejärel otsustab EKP nõukogu, kas liikuda edasi järgmisse etappi. Kui seda otsustatakse teha, määratleb nõukogu ühtlasi selle etapi ulatuse ja kestuse.

EKP nõukogu teeb otsuse digieuro võimaliku kasutuselevõtu kohta alles pärast asjakohaste õigusaktide vastuvõtmist.

16. Kes osalevad digieuro projektis?

Eurosüsteem – EKP ja euroala riikide keskpangad – peavad tagama, et digieuro vastaks kasutajate vajadustele. Seepärast suhtleb eurosüsteem korrapäraselt poliitikakujundajate, seadusandjate, turuosaliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning inimestega, kes oleksid digieuro lõppkasutajad.

Need tegevused toimuvad erinevate kanalite kaudu, näiteks eurojaemaksete nõukogus (EKP juhitav ja kõiki makseturu sidusrühmi koondav foorum) ning reeglistiku väljatöötamise töörühmas, kuhu kuuluvad eurosüsteemi keskpankade ja Euroopa jaemakseturu esindajad (vt 20. küsimus).

EKP suhtleb korrapäraselt ka:

• eraettevõtetega, kes annavad tagasisidet digieuro tehniliste aspektide kohta, tuginedes enda turualastele teadmistele ja kogemustele;
• Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidega seminaride kaudu, et kuulata nende seisukohti ja edendada avatud dialoogi;
• potentsiaalsete lõppkasutajatega küsitluste, intervjuude ja fookusrühmade kaudu, et mõista nende vajadusi ja eelistusi.

EKP osaleb korrapäraselt eurorühma kohtumistel euroala riikide rahandusministritega ning tutvustab projekti kulgu Euroopa Parlamendile.

Varem koguti tagasisidet ka turunõuanderühma kaudu ekspertidelt, kes avaldasid uurimisetapis arvamust digieuro ülesehituse ja kasutamise kohta.

Loe lähemalt projekti juhtimise ja sidusrühmade kaasamise kohta.

17. Kuidas on digieuro arendamise protsessi kaasatud Euroopa seadusandjad?

28. juunil 2023 esitas Euroopa Komisjon võimalikku digieurot käsitleva seadusandliku ettepaneku eelnõu. Õigusakti eesmärk on tagada, et tulevane digieuro annaks inimestele ja ettevõtetele täiendava võimaluse maksta digitaalselt, kasutades euroalal üldtunnustatud soodsat, turvalist ja stabiilset avaliku sektori rahavormi.

Need kaks protsessi – seadusandlikud ettevalmistused ja digieuro väljatöötamine – kulgevad paralleelselt, et eurosüsteem saaks digieuro vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta pärast seda, kui on vastu võetud õigusraamistik.

Eurosüsteem kaalub digieuro ülesehituses kõiki vajalikke kohandusi, mis tulenevad seadusandlikest aruteludest. EKP on samuti valmis pakkuma õigusloomeprotsessis vajalikku tuge ja tehnilist teavet.

Digieuro võimaliku kasutuselevõtu kohta teeb EKP nõukogu otsuse alles pärast õigusakti vastuvõtmist.

18. Kuidas töötatakse välja digieuro reeglistik?

Eurosüsteem on loonud reeglistiku väljatöötamise töörühma, kelle ülesanne on koostada digieuro reeglistiku kavand, milles võetakse arvesse erinevatelt sidusrühmadelt saadud tagasisidet.

Töörühma kuuluvad eurosüsteemi keskpankade ja Euroopa jaemaksete turu, sealhulgas tarbijate, jaemüüjate ja vahendajate ühenduste esindajad. Töörühm lähtub oma tegevuses digieuro funktsioonidega seotud valikutest, mille EKP nõukogu on juba heaks kiitnud.

Reeglistiku väljatöötamise töörühmas on käivitatud spetsiaalsed töösuunad, et tegeleda reeglistiku nende osadega, mis nõuavad eriteadmisi.

Lisateave digieuro reeglistiku kohta.

19. Kas digieuro oleks programmeeritav raha?

Digieuro ei saaks kunagi olla programmeeritav raha.

Programmeeritav raha on digitaalne raha, mida kasutatakse eelnevalt kindlaks määratud eesmärgil (nt vautšerid) ning piiratud on see, kus, millal või kellega makseid tehes saavad inimesed seda kasutada.

Nagu on ette nähtud ka Euroopa Komisjoni esitatud digieurot käsitlevas seadusandlikus ettepanekus, ei oleks digieuro programmeeritav raha, vaid see hõlbustaks automatiseeritud makseid, kui kasutajad soovivad sellist funktsiooni kasutada. Näiteks võib kasutaja teha igakuise automaatse maksekorralduse digieuros ülekande tegemiseks pereliikmetele või sõpradele.

20. Kas digieuro kasutamine oleks tasuline?

Digieuro oleks avalik hüve. Selle põhifunktsioonide kasutamine oleks soovijatele tasuta.

Pangad ja makseteenuste pakkujad võiksid pakkuda oma klientidele täiendavaid tasulisi digieuroteenuseid. Need lisateenused suurendaksid digieuro atraktiivsust kasutajate jaoks, pakkudes näiteks võimalust jagada arveid inimeste vahel või teha korduvmakseid.

21. Kas vahendajatele makstaks digieuro teenuste pakkumise eest tasu?

Olenevalt lõplikest õigusaktidest pakub eurosüsteem välja hüvitamismudeli, mis looks makseteenuse pakkujatele (nt pangad) õiglased majanduslikud stiimulid digieuro teenuste pakkumisega seotud tegevuskulude katmiseks.

Samamoodi kui teiste maksesüsteemide puhul saaksid ka digieurot levitavad makseteenuse pakkujad kehtestada kaupmeestele oma teenuste eest teenustasu. Nagu Euroopa Komisjon oma digieurot käsitlevas seadusandlikus ettepanekus välja pakkus, kehtestataks kaupmeeste ja makseteenuste pakkujate jaoks selliste tasude määramisel ülempiir.

Nii nagu pangatähtede tootmisel ja emiteerimisel, kannaks eurosüsteem ka digieuro projekti ja taristu loomise kulud. Samuti püüab eurosüsteem vähendada vahendajate jaoks kaasnevaid täiendavaid investeerimiskulusid, taaskasutades olemasolevaid infrastruktuure nii palju kui võimalik.

22. Kas pankade vahendajarolli kaotamisega võiks digieuro ohustada finantsstabiilsust?

Meie finantssüsteem, mille keskmes on pangandussüsteem, toimib hästi ning eurosüsteem soovib säilitada pankade võtmerolli reaalmajandusele tõhusa laenuandmise tagamisel.

EKP on teinud järgmised digieuro funktsioonidega seotud otsused, mis minimeerivad võimalust, et digieuro võiks ohustada finantssüsteemi stabiilsust.

• Kasutajad saavad oma digieuro rahakotis hoida ainult piiratud summat. See tagaks, et digieuro toimiks sarnaselt sularahaga turvalise väärtuse säilitajana, hoides seeläbi finantssüsteemi stabiilsust ja vältides pangahoiuste väljavoolu isegi kriisi ajal.
• Digirahakoti sidumine pangakontoga võimaldab kasutajatel teha ka piirsummat ületavaid makseid ja katta kohe võimalikke puudujääke. Selleks ei ole vaja teha eraldi ülekannet digirahakotti (eeldades, et digirahakotiga seotud pangakontol on olemas piisavad vahendid).

Nagu sularaha puhul, ei makstaks ka digieuro hoiustelt intressi.

23. Kas digieuro kasutuselevõtt muudaks Euroopas tehtavad maksed haavatavamaks küberrünnete suhtes?

Nagu muud digitaristud võib ka digieuro olla küberrünnete sihtmärk. Selle riski leevendamise eesmärgil tugineks digieuro ülesehitus tipptasemel tehnoloogiale, mis looks kübervastupidavusvõimelise ja tulevikukindla keskkonna.

24. Kuidas erineks digieuro stabiilsetest krüptovääringutest ja krüptovaradest?

Digieuro oleks keskpangaraha. See tähendab, et seda tagab keskpank ja selle eesmärk on täita inimeste vajadusi. Seega oleks digieuro riskivaba. Ühtlasi oleks tagatud privaatsus ja isikuandmete kaitse. Keskpankade ülesanne on säilitada raha väärtus olenemata sellest, kas tegu on rahaga füüsilisel või digitaalsel kujul.

Stabiilsete krüptovääringute usaldusväärsus ja järjepidevus aga sõltuvad neid emiteerivast üksusest ning sellest, kui usaldusväärne ja jõustatav on selle üksuse võetud kohustus säilitada nende väärtus aja jooksul. Peale selle võivad erasektori emitendid kasutada isikuandmeid kommertseesmärkidel.

Krüptovarade eest ei vastuta ükski tuvastatav üksus. Seega ei ole võimalik nendega seotud nõudeid jõustada.

25. Kui suured oleksid eurosüsteemi kulud seoses digieuro projektiga?

Digieuro projekti investeerimine on väga oluline, et tagada meie vääringu ja maksesektori jätkuv otstarbekohasus digiajastul.

Digieuroga seotud kulud sõltuvad selle lõplikust ülesehitusest ning komponentidest ja seonduvatest teenustest, mis tuleks välja töötada. Mõned neist komponentidest, näiteks maksearveldused, töötatakse välja eurosüsteemisiseselt. Teiste, näiteks võrguväliste teenuste komponendi jaoks avaldasime käesoleva aasta alguses konkursikutse, et sõlmida raamlepingud väliste teenuseosutajatega.

Nii nagu pangatähtede tootmisel ja emiteerimisel, kannaks eurosüsteem ka digieuro projekti ja taristu loomise kulud. Ja samamoodi kui pangatähtedegi puhul eeldatakse, et saadav emissioonitulu^[1] korvab need kulud täielikult, ehkki lõppkokkuvõttes sõltuks see sellest, kui suurt summat kasutajad tegelikult digieuros hoiavad. EKP on võtnud kohustuse hoida kulud madalad, taaskasutades olemasolevat taristut nii palju kui võimalik, kuid pakkudes samal ajal digieuroteenuseid, mis toovad väärtust tarbijatele ja kaupmeestele.

Kooskõlas digieuro kui avaliku hüve olemusega oleks selle põhifunktsioonide kasutamine tarbijatele tasuta ja Euroopa kaupmeeste jaoks kulutõhus. Eurosüsteem ei võtaks digieuro tehingutelt tasu ega saaks nendega seoses kasu.