Küsi meilt

Euroopa Keskpank (EKP) on euroala keskpank ning jälgib tähelepanelikult europangatähtede ja -müntide varusid ja ringlust. Meie esmane eesmärk on hoida hinnad stabiilsena ja peamine vahend selleks on kehtestada asjakohased intressimäärad.

EKP vastutab ka pankade järelevalve eest ühtse järelevalvemehhanismi raames.

Oma tegevuses juhindume läbipaistvuse, sõltumatuse ja aruandekohustuse põhimõtetest.

Euroopa Liidus on praegu 24 ametlikku keelt. EKPga võib suhelda kõigis neis keeltes. Kodanikega suhtlemiseks valime keeled vastavalt sihtrühmale ja konkreetsetele asjaoludele. EKP õigusaktid avaldatakse kõigis ametlikes keeltes. Meie töökeeleks on inglise keel.

EKP kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadele. Iga riigi osakaal EKP kapitalis on seotud selle riigi elanikkonna ja sisemajanduse koguproduktiga (SKP), millel on võrdne osatähtsus. Eurot kasutavad riigid maksavad sisse rohkem kapitali kui euroalavälised ELi riigid. Need tegurid kokku moodustavad kapitali märkimise aluse, mis määrab kindlaks iga riigi keskpanga tasutava summa.

Samamoodi kui teised institutsioonid teenib EKP kasumit ja kannab kahju. EKP puhaskasum ja -kahjum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. Kooskõlas EKPSi põhikirjaga võib kuni 20% kasumist kanda üldreservfondi, ülejäänud kasum jaotatakse EKP osanike vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega. Kahjumi võib katta üldreservfondi, vastaval majandusaastal saadud tulu või riikide keskpankadele jaotatud summade arvelt.

EKP nõukogu on väljendanud oma täielikku toetust Ukraina rahvale.

Rakendame ELi ja Euroopa valitsuste kehtestatud sanktsioone ning oleme valmis võtma kõiki meetmeid, mis on vajalikud hinna- ja finantsstabiilsuse tagamiseks euroalal.

Vaata lähemalt:

EKP rahapoliitika puudutab kõiki raha maksumust ja kättesaadavust mõjutavaid meetmeid, mida rakendatakse hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks. Meie esmatähtsaks rahapoliitika instrumendiks on EKP baasintressimäärad. Mis tahes muutus baasintressimäärades mõjutab – mitmekuulise viivitusega – intressimäärasid majanduses tervikuna, sealhulgas intressimäärasid, millega kommertspangad annavad laenu eraisikutele ja ettevõtetele. Vajadust mööda kasutame EKP esmase eesmärgi ehk hinnastabiilsuse saavutamiseks ka muid vahendeid.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 kohaselt on EKP esmane eesmärk säilitada hindade stabiilsus. EKP nõukogu hinnangul saab hinnastabiilsust parimal viisil säilitada, hoides inflatsioonimäära (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) keskpika aja jooksul 2% tasemel.

Stabiilsed hinnad motiveerivad ettevõtteid investeerima ja teevad inimestel kulutuste planeerimise lihtsamaks. Samuti aitavad need säilitada usaldust meie ühisvääringu vastu, tagades, et konkreetse summa eurode eest saab osta alati sama hulga kaupu ja teenuseid.

Hinnastabiilsuse tõhusaks tagamiseks vajame usaldusväärset inflatsiooninäitajat. Selle saamiseks vaatleme väga paljude kaupade ja teenuste hindu. Need on kaubad ja teenused, millele inimesed tavaliselt oma raha kulutavad, näiteks toit, rõivad, autod, mobiilsidepaketid, rongipiletid ja eluasemeüür. Kokkuvõttes annab see meile ettekujutuse hindade muutumisest majanduses üldiselt.

Selle suurema pildi annab meile ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI), mis on meie hinnangul sobivaim näitaja hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamise hindamiseks. ÜTHI mõõdab tarbijahindade inflatsiooni ehk aja jooksul toimuvaid muutusi euroala kodumajapidamiste ostetavate tarbekaupade ja teenuste hindades.

„Ühtlustatud” indeks tähendab seda, et kõik ELi liikmesriigid kasutavad sama metoodikat. See tagab riikide andmete võrreldavuse.

ÜTHI koostavad Eurostat ja riiklikud statistikaametid ühtlustatud statistiliste meetodite kohaselt. 

Inflatsioonitase on viimastel kuudel alanenud, kuid püsib endiselt liiga kõrge. Inflatsioonitaseme langus on tingitud madalamatest energiahindadest, mis olid pärast Venemaa täieulatuslikku sissetungi Ukrainasse tõusnud väga kõrgele. Toiduainete ja teenuste hindade jõuline tõus seevastu jätkub. Hinnasurve püsib paljudes sektorites endiselt suur energiahindade ja muude sisendikulude hiljutise hüppelise tõusu hilinenud mõju tõttu. Kaupade ja teenuste hindu suurendavad ka pandeemiast tingitud kuhjunud nõudlus, tarneraskuste viitajaga mõju ning kasumimarginaalide ja palkade tõus.

EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank ja meie ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Kui hinnad kerkivad liiga kiiresti, st kui inflatsioon on liiga hoogne, aitab EKP baasintressimäärade tõstmine aeglustada inflatsiooni keskpika aja jooksul taas 2% sihttasemele.

Jälgime tähelepanelikult ka inflatsiooniootusi. Praegu seab inflatsioon inimesed surve alla ja paljud on mures, et selline olukord jääbki kestma. Intressimäärade tõstmise abil saadame selge sõnumi: me ei lase inflatsioonimääradel püsida üle 2% tasemel. See aitab hoida inflatsiooniootusi kontrolli all.

Keskpangad ostavad vahel muude varade hulgas näiteks riigivõlakirju või ettevõtete võlakirju eesmärgiga alandada selle kaudu pikemaajalisi intressimäärasid, kui on oht, et inflatsioonimäär püsib madal. Need varaostud toetavad tarbimise ja investeeringute ergutamise kaudu majandust ning võimaldavad kokkuvõttes hinnasurvel tugevneda ja suunata inflatsioonimäära 2% tasemele.

Inflatsiooni kiirenemise tõttu ei tee EKP alates 2022. aasta juulist enam netovaraoste ning on otsustanud varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud alates 2023. aasta juulist peatada.  

EKP uus rahapoliitika strateegia avaldati 8. juulil 2021. Alates strateegia eelmisest läbivaatamisest 2003. aastal on nii euroala majanduses kui ka maailmamajanduses toimunud ulatuslikud muutused. Tootlikkuse vähenemise, demograafiliste muutuste ja finantskriisi tagajärjed on ahendanud meie võimalusi saavutada oma seatud eesmärgid üksnes baasintressimäärade kohanduste kaudu. Peale selle on rahapoliitika elluviimisel probleemiks üleilmastumine, digitehnoloogia areng, oht keskkonnasäästlikkusele ja muutused finantssüsteemis.

Kui EKP volitused on kindlaks määratud aluslepingutes, siis rahapoliitika strateegia koostamine on meie ülesanne. Strateegias kirjeldatakse, kuidas kavatseme saavutada oma esmase eesmärgi ehk hinnastabiilsuse euroalal, kasutades asjakohaseid rahapoliitika instrumente. Uue strateegia kohaselt taotleb EKP sümmeetrilise 2% inflatsioonieesmärgi saavutamist. See tähendab, et nii sellest eesmärgist kõrgem kui ka madalam inflatsioonimäär on võrdselt soovimatud.

Soovid lähemalt teada rahapoliitika instrumentide, meetmete ja otsuste kohta?

Soovid täpsemat teavet rahapoliitika strateegia läbivaatamise peamiste järelduste kohta?

Euroopa pangandusjärelevalve peamine eesmärk on tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja usaldusväärsus, suurendada finantslõimumist ja -stabiilsust ning tagada pankade järjepidev järelevalve.

Ühtne järelevalvemehhanism on Euroopa pangandusjärelevalve süsteem, kuhu kuuluvad EKP pangandusjärelevalve ja osalevate riikide järelevalveasutused.

Kahtlustest asjaomase ELi õiguse rikkumise kohta soovitame teavitada EKPd rikkumisest teatamise platvormi kaudu. EKP kaitseb isikuandmeid ning tagab nii rikkumisest teataja kui ka süüdistatava isiku asjakohase kaitse.

Teabele juurdepääsu võimaldamine on EKP jaoks väga oluline. Meie eesmärk on olla võimalikult avatud, tagades samal ajal nende küsimuste konfidentsiaalsuse, mis on seotud meie ülesannete täitmisega.

Teavet järelevalve alla kuuluvate pankade kohta kaitsevad mitmed ametisaladuse pidamise nõuded, mis on sätestatud Euroopa Liidu õiguses (nt kapitalinõuete direktiivis).

Juurdepääsu EKP dokumentidele reguleerib 4. märtsi 2004. aasta otsus EKP/2004/3 (muudetud). Uuringute võimaldamiseks ja toetuseks on kooskõlas EKP avatuse ja läbipaistvuse tagamise kohustusega loodud avalik dokumendiregister.

EKP otsese järelevalve all olevaid panku nimetatakse olulisteks krediidiasutusteks, samas kui kaudse järelevalve all olevaid panku nimetatakse vähem olulisteks krediidiasutusteks.

Järelevalveasutused hindavad pankade riske ja teevad kindlaks, kas neid suudetakse korralikult juhtida. Seda tegevust nimetatakse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiks (SREP). SREPi eesmärk on tagada pankade riskiprofiilide järjepidev hindamine ja võimaldada teha otsuseid vajalike järelevalvemeetmete kohta.

Stressitestide abil hindavad järelevalveasutused pankade suutlikkust toime tulla finants- ja majandusšokkidega. Stressitestide tulemused aitavad järelevalveasutustel kindlaks teha pankade haavatavused ja käsitleda neid varajases etapis osana järelevalvealasest dialoogist.

Pandeemia ajal aset leidnud hiljutised juhtumid ja Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi suurendanud elutähtsate teenuste kaitsmise tähtsust rünnakute ja tõrgete eest. Et muuta ELi finantssektor tugevamaks ja digitaalselt vastupidavamaks, analüüsib EKP pankade avatust IT-riskidele ja hindab nende riskijuhtimise suutlikkust. Seda tehakse EKP küberintsidentidest teatamise raamistiku kaudu ja pankade poolt iga-aastasele IT-riski küsimustikule antud vastuste läbivaatamise kaudu. EKP-l on kavas 2024. aastal läbi viia ka küberkerksusele keskenduv stressitest, mille eesmärk on testida pankade suutlikkust reageerida edukale küberrünnakule ja sellest taastuda.

EKP võib kehtestada sanktsioone, st rahalisi karistusi olulistele pankadele, kes rikuvad otseselt kohaldatavat ELi õigust või EKP otsuseid või määrusi. Kui olulised krediidiasutused rikuvad ELi direktiive kohaldavaid riigisiseseid õigusakte või kui rikkumise on toime pannud füüsiline isik või kui tuleb kehtestada mitterahaline karistus, võib EKP nõuda riiklikult pädevalt asutuselt asjakohase menetluse alustamist. Riiklik pädev asutus viib menetluse läbi ja teeb otsuse määratava karistuse kohta kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega.

Karistused, mille EKP on määranud oma järelevalvepädevuses, on avaldatud EKP veebilehel:

Euro kasutuselevõtt oli muljetavaldav saavutus, mis ühendas Euroopa inimesi, muutes reisimise, õpingud ja töötamise välisriikides hõlpsamaks ja turvalisemaks. Maastrichti leping oli Euroopa lõimumise protsessi üks olulisemaid verstaposte, mis sillutas teed ühisraha kasutuselevõtule.

EKP analüüsib digitaalse euro kasutuselevõtu võimalusi. Tegu oleks eurosüsteemi emiteeritava rahaga elektroonilisel kujul. Digitaalse euro näol oleks tegu keskpangarahaga, seega riskivaba rahaga. Praegu on sularaha ainus keskpangaraha, mida kasutatakse jaemakseteks. Digitaalne euro oleks täiendav viis eurodes maksete tegemiseks. See ei asendaks sularaha, vaid pigem täiendaks seda. See oleks üks ühele konverteeritav kõigisse muudesse euro vormidesse (nagu näiteks pangatähed).

Digitaalne euro ühendaks endas digitaalse maksevahendi tõhususe ja keskpangaraha turvalisuse. See võimaldaks Euroopa Liidul jääda sõltumatuks väljaspool euroala kasutusele võetavatest ja kontrollitavatest digitaalsetest makseviisidest. Samuti tagaks see finantsstabiilsuse ja rahapoliitilise suveräänsuse ning aitaks ka digiajastul säilitada maksete usaldusväärsuse.

Krüptovarad erinevad põhimõtteliselt keskpangarahast: nende hinnad on äärmiselt kõikuvad, mistõttu neid on raske kasutada maksevahendi või arvestusühikuna. Krüptovaral puudub tegelik väärtus ning neid ei toeta ükski avalik-õiguslik asutus. Samad probleemid on ka stabiilsetel krüptovääringutel: lõppkokkuvõttes sõltub nende usaldusväärsus emiteerivast üksusest ja alusvarast. Samuti sõltuvad need sellest, kas emitent täidab oma lubadust hoida vääringu väärtus aja jooksul stabiilsena. Digitaalne euro seevastu oleks keskpangaraha. See tähendab, et seda emiteerib keskpank ja selle eesmärk on täita kodanike vajadusi – see oleks riskivaba ning tagatud oleks kasutajate privaatsus.

Eurosüsteemi eksperdid on sõnastanud digitaalse euro mitu põhikriteeriumit, nagu lihtne juurdepääsetavus, stabiilsus, turvalisus, tõhusus ning vastavus andmekaitse- ja õigusnõuetele. Digitaalne euro võimaldaks koostoimet olemasolevate makseteenustega ning hõlbustaks tarbijatele üleeuroopaliste maksete ja muude teenuste pakkumist.

Eurosüsteemil ei ole huvi koguda üksikisikute makseandmeid, jälgida maksekäitumist või jagada selliseid andmeid valitsus- ja muude avaliku sektori asutustega.

Digitaalse euro teenuste esmakordsel kasutamisel peavad kasutajad end tõenäoliselt identima, kuid maksete tegemisel saab siiski tagada kõrge privaatsustaseme.

Europangatähed on Euroopa ühtsuse käegakatsutav ja nähtav sümbol ning meie kohustus on hoida neid ajakohasena. Pangatähtede pideva arendusprotsessi raames ja 20 aastat pärast esimese europangatähe kasutuselevõttu on aeg nende kujundus uuesti üle vaadata.

2021. aasta detsembris alustas EKP pangatähtede uue temaatika kaalumist. See on esimene samm nende kujunduse muutmise suunas, et teha need eurooplaste jaoks omasemaks, tagades samal ajal, et uutel pangatähtedel ja nende turvaelementidel kasutataks parimat ja säästvaimat olemasolevat tehnoloogiat.

Europangatähtede uus kujundus luuakse kahes järjestikuses etapis: kõigepealt valitakse uus teema ja seejärel töötatakse välja uus kujundus. Protsessi mõlemasse etappi kaasatakse avalike küsitluste kaudu ka üldsus. Küsitlusi viivad läbi nii EKP kui ka selleks volitatud uuringuettevõte.

Eelduste kohaselt teeb EKP nõukogu europangatähtede uue kujunduse kohta lõpliku otsuse 2026. aastal.

500-euroseid pangatähti enam ringlusse ei lasta, kuid need jäävad seadusliku maksevahendina kehtima ning neid saab ka edaspidi kasutada maksevahendina ja väärtuse säilitajana.

Europangatähtede pilte võib kasutada mitteärilisel eesmärgil EKP eelneva loata, kui järgitakse kõiki kehtivaid eeskirju (eelkõige otsuse EKP/2013/10 artiklit 2) ja tagatakse, et reproduktsiooni ei aeta segamini ehtsa pangatähega, kuna see kahjustaks euro usaldusväärsust.

Kui soovite ametialasel eesmärgil kasutada europangatähtede kõrgresolutsiooniga pilte, palume saata taotlus meiliaadressile Euro-Banknotes-Images@ecb.europa.eu. Pärast taotluse heakskiitu saadetakse pildid elektroonilisel kujul.

TARGETi teenused hõlmavad mitut teenust, mida töötab välja ja käitab eurosüsteem ning mis tagavad sularaha, väärtpaberite ja tagatiste vaba liikumise kogu Euroopas.

Nende finantsturu infrastruktuuri teenuste hulka kuuluvad T2 (suuremahuliste maksete arveldamine), T2S (väärtpaberiarveldused), TIPS (välkmaksete arveldusteenus) ja ECMS (tagatiste haldamise teenus). Kõik nimetatud teenused kasutavad arveldusteks keskpangaraha. T2 on enim kasutatav platvorm nii keskpankade kui ka kommertspankade suuremahuliste maksete töötlemiseks.

Tasub tähele panna, et EKP ja riikide keskpangad ei saa anda teavet üksikute pangaülekannete staatuse kohta ei euroala ega ka rahvusvahelisel tasandil. 

TIPS on TARGETi teenus, mille EKP ja riikide keskpangad käivitasid 2018. aastal. See võimaldab makseteenuste osutajatel pakkuda oma klientidele ööpäev läbi reaalajas rahaülekandeid. TIPSi abil saab teha välkmakseid kiiresti ja turvaliselt.

Milline on EKP sularahastrateegia? Miks on sularaha oluline? Millised on euroala elanike makseharjumused?

Miks on maksesüsteemid nii olulised?

EKP on väga huvitatud tegelema oma volituste piires kliimariskide teemaga. Kliimamuutuste teema on EKP jaoks oluline, sest need mõjutavad majandust, mis omakorda avaldab mõju meie eesmärgile hoida hinnad stabiilsena. Samuti mõjutavad kliimamuutused seda, kuidas teeme järelevalvet pankade üle ja kuidas juhime oma kokkupuudet kliimariskidega.

EKP avaldab oma veebilehel korrapäraselt teavet selle kohta, kuidas EKP kliimamuutuste teemaga tegeleb:

EKP võttis 2020. ja 2021. aastal mitmesuguseid rahapoliitika- ja pangandusjärelevalvemeetmeid, et leevendada pandeemia mõju euroala majandusele ja toetada kõiki Euroopa kodanikke.

Neis korduma kippuvates küsimustes antakse ülevaade pandeemiaga seotud meetmetest, mida EKP pangandusjärelevalve 2020. ja 2021. aastal rakendas.

Üks neist rahapoliitikameetmetest oli pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava, mis käivitati 2020. aasta märtsis. Ostukava eesmärk on lihtsustada eraisikute, ettevõtjate ja valitsuste soodsatel tingimustel juurdepääsu vajalikele vahenditele ning aidata seeläbi majandusel pandeemiast tingitud probleemidega toime tulla.

10. veebruaril 2022 teatasime pankadele veel kättesaadavate viimaste ajutiste toetusmeetmete lõpetamisest.