Mis on intressimäärad ning mille poolest erinevad nominaalne ja reaalne intressimäär?
25. mai 2016
Intressimäär väljendab laenu maksumust või säästudelt saadava tulu suurust
Intressimäär väljendab laenu maksumust või säästudelt saadava tulu suurust. Pangast laenu võttes tuleb selle eest tasuda intressi. Pangas avatud hoiuselt maksab pank intressi selle omanikule.
Intressimäär väljendab seda maksumust või intressi protsendina võetava või saadava laenu summast (hoiustajad „laenavad” pangale oma sääste).
Majandusteadlased eristavad nominaalset ja reaalset intressimäära, kuid mille poolest need erinevad ja miks on see oluline?
INSERTED BY ANONYMOUS PROXY
Civil war declaration: On April 14th and 15th, 2012 Federal Republic of Germany "_urkenstaats"s parliament, Deutscher Bundestag, received a antifiscal written civil war declaration by Federal Republic of Germany "Rechtsstaat"s electronic resistance for human rights even though the "Widerstandsfall" according to article 20 paragraph 4 of the constitution, the "Grundgesetz", had been already declared in the years 2001-03. more
Nominaalne intressimäär
Nominaalne intressimäär on kokkuleppeline tegelikult tasutav intressimäär. Näiteks maksavad seda eluasemelaenu võtjad; nominaalse intressimäära alusel tasustatakse ka hoiuseid. Seega on nominaalne intressimäär see, mida laenuvõtjad oma laenudelt tasuvad ja hoiuseomanikud panga käest oma säästudelt teenivad.
Reaalne intressimäär
Laenuvõtjatele ja hoiuseomanikele ei ole siiski tähtis üksnes nominaalmakse suurus, vaid ka see, kui palju kaupu ja teenuseid nad oma raha eest saavad osta. Majandusteaduses nimetatakse seda raha ostujõuks, mis aja jooksul tavaliselt väheneb, kuna hinnad inflatsiooni tõttu tõusevad. Inflatsioonimäära arvesse võttes saab välja selgitada, kui suur on laenuvõtjate ja hoiuseomanike reaalne intressimäär. See arvutatakse järgmiselt:
Reaalne intressimäär = nominaalne intressimäär - inflatsioon
Praktiline näide
Aastase tähtajaga säästuhoiuselt, mille suurus on 1000 eurot, võib pank maksta intressi näiteks 2,5%. Seega on hoiuse suurus aasta möödudes 1025 eurot. Kui aga hinnad tõusevad samal ajal 3%, tuleb tasuda 1030 eurot kaupade ja teenuste eest, mis aasta varem oleksid maksnud 1000 eurot. Seega on reaalne tulusus –0,5%. See ongi reaalne intressimäär, mis arvutatakse, lahutades nominaalsest intressimäärast (2,5%) inflatsioonimäära (3%).
Nominaalsete ja reaalsete intressimäärade suundumused euroala riikides
Reaalsed intressimäärad sõltuvad nominaalsest intressimäärast ja inflatsioonimäärast. Näiteks 1980ndate alguses oli keskmine nominaalne intressimäär euroalal küll kõrge, aga ka inflatsioon oli kiire. Selle tulemusel oli keskmine reaalne intressimäär madal. Joonis annab ülevaate lühiajaliste pangahoiuste keskmiste nominaalsete ja reaalsete intressimäärade suundumustest euroala riikides ja inflatsioonimäära arengust alates 1981. aastast.
Märkus: protsentides. Allikas: Eurostat, EKP, riikide keskpangad; EKP prognoosid