EKP algatab oma rahapoliitika strateegia läbivaatamise

• Läbivaatamine hõlmab hinnastabiilsuse kvantitatiivset määratlust, rahapoliitilisi instrumente, majandus- ja monetaaranalüüse ning kommunikatsioonipõhimõtteid.
• Ühtlasi võetakse läbivaatamisel arvesse muid tegureid, nagu finantsstabiilsus, tööhõive ja keskkonnasäästlikkus.
• Läbivaatamine jõuab eeldatavalt lõpule 2020. aasta lõpuks.
• Läbivaatamisel tuginetakse põhjalikule analüüsile ja ollakse avatud uutele ideedele, kaasates kõiki sidusrühmi.

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu algatas täna oma rahapoliitika strateegia läbivaatamise. Rahapoliitika strateegia võeti vastu 1998. aastal ja 2003. aastal täpsustati selle mõningaid elemente.

Alates 2003. aastast on euroalal ja maailmamajanduses toimunud märkimisväärsed struktuurimuutused. Aeglustuv majanduskasv madalama tööviljakuse ja rahvastiku vananemise taustal ning finantskriisi tagajärjed on alandanud intressimäärasid, mis omakorda on pärssinud nii EKP kui ka teiste keskpankade võimalusi ebasoodsate tsükliliste muutuste keskkonnas rahapoliitika leevendamiseks tavapäraste meetmete abil. Toimetulek aeglase inflatsiooniga erineb varasemate kiirest inflatsioonist tulenenud probleemide lahendamisest. Oht keskkonnasäästlikkusele, digitehnoloogia kiire areng, üleilmastumine ja arenevad finantsstruktuurid on veelgi muutnud rahapoliitika toimimise keskkonda ja inflatsioonidünaamikat.

Neid kaalutlusi silmas pidades otsustas EKP nõukogu algatada oma rahapoliitika strateegia läbivaatamise täielikus kooskõlas aluslepingus sätestatud EKP hinnastabiilsuse mandaadiga.

EKP president Christine Lagarde sõnas: „Meie majanduses toimuvad põhjapanevad muutused. Seega on õige aeg strateegia läbivaatamiseks, et tagada meie mandaadi täitmine Euroopa inimeste parimaid huve silmas pidades.”

EKP nõukogu hindab, kuidas rahapoliitika strateegia on aastate jooksul toetanud aluslepingus sätestatud EKP mandaadi täitmist, ning kaalub selle elementide kohandamise vajadust. Läbivaatamisel keskendutakse hinnastabiilsuse kvantitatiivsele määratlusele ning hinnastabiilsuse saavutamise põhimõtetele ja vahenditele. Ühtlasi võetakse läbivaatamisel arvesse muude tegurite (finantsstabiilsus, tööhõive ja keskkonnasäästlikkus) asjakohasust EKP esmase eesmärgi saavutamisel. EKP nõukogu analüüsib viimase aastakümne jooksul välja töötatud rahapoliitiliste vahendite tõhusust ja võimalikke kõrvalmõjusid. Nõukogu hindab, kuidas tuleks hinnastabiilsusega seotud riskide hindamisel kasutatavaid majandus- ja monetaaranalüüse ajakohastada, võttes arvesse nii praegusi kui ka uusi suundumusi. Lisaks vaadatakse läbi kommunikatsioonipõhimõtted.

Läbivaatamine jõuab eeldatavalt lõpule 2020. aasta lõpuks. EKP nõukogu lähtub kahest põhimõttest: põhjalik analüüs ja avatus uutele ideedele. Eurosüsteem kavatseb kaasata arutellu kõik sidusrühmad.

Meediakanalite küsimustele vastab Eva Taylor (tel: +49 69 1344 7162).