EKP alandas intressimäärasid. Miks me seda tegime ja mida see inimeste jaoks tähendab?
6. juuni 2024
Hinnatõus ei ole enam nii tempokas kui seni ja inflatsioon liigub kavakohaselt meie seatud 2% sihttaseme poole. Seetõttu alandas EKP nõukogu hiljuti baasintressimäärasid, mida hoiti eelnevalt kõrgena üheksa kuu jooksul.
Miks me intressimäärasid langetasime?
EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank ja meie ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Kui inflatsioon oli liiga kiire, st kui hinnatõus majanduses oli liialt hoogne, kergitasime inflatsiooni pidurdamiseks intressimäärasid. Hakkasime baasintressimäärasid tõstma 2022. aasta juulis ja jätkasime sellel kursil kuni 2023. aasta septembrini.
Meie eesmärk on hoida inflatsioon keskpikas perspektiivis 2% tasemel. Nüüd, kui inflatsioon on sellele tasemele lähenemas, ei pea baasintressimäärad enam olema nii kõrged.
Hoiame neid siiski tasemel, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti 2% juurde ja ei jää pidama püsivalt kõrgemale tasemele. See on väga oluline arvestades, et kiire inflatsiooni keskkonnas on inimestel ja ettevõtetel raske toime tulla.
Mis on intressimäärad?
Intressimäärad väljendavad laenu maksumust ja vahel öeldakse, et intressimäärad on „raha hind”. Kui näiteks soovitakse pangalt laenu saada, tuleb kõigepealt kokku leppida konkreetne, tavaliselt aastane intressimäär. Te võtate näiteks laenu 10 000 eurot aastase intressimääraga 5%. See tähendab, et lisaks laenumaksetele tuleb teil tasuda pangale intressi 500 eurot aastas. Intressimäär on seega sisuliselt tasu, mida pank teilt laenu eest küsib.
Kuid see toimib ka vastupidi. Intress on raha, mida pank maksab teie säästudelt, st kui pank teilt raha laenab. Näiteks kui panete oma säästukontole 1000 eurot aastase intressimääraga 3%, siis saate aasta lõpus 30 eurot intressi.
Mis põhjustab intressimäärade tõusu ja langust?
Intressimäärasid, mida pangad oma eraisikust klientidele ja ettevõtetele pakuvad, mõjutavad tugevalt EKP kehtestatavad baasintressimäärad. Seega kui EKP intressimäärasid muudab, liiguvad ka pankade pakutavad laenu- ja hoiuseintressid tavaliselt laias laastus samas suunas.
Laenu- ja hoiuseintresse mõjutavad siiski ka laenunõudlus ja -pakkumine ehk see, kui palju ettevõtted ja inimesed soovivad kulutada ja investeerida ning kui palju laenuraha on saadaval.
Sarnasel moel toimivad ka muude kaupade ja teenuste turud. Näiteks on maasikate hind hooajavälise suure nõudluse korral kõrge.
Samamoodi kerkivad intressimäärad olukorras, kus ettevõtted ja eraisikud soovivad teha kulutusi ja investeerida, kuid laenuraha on raskemini kättesaadav. Laenude võtmine muutub kallimaks. Kui aga eraisikute ja ettevõtete pangahoiuste maht kasvab, alanevad tavaliselt ka intressimäärad.
EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP ei määra kindlaks laenu- ja hoiuseintresside taset, kuid meie tegevus mõjutab seda.
EKP kehtestab baasintressimäärad. Need on intressimäärad, mida pakume pankadele, kes soovivad EKP-lt laenu saada, ja mida maksame pankadele EKPs üleöö hoitava e-raha eest.
Kui EKP baasintressimäärasid muudab, mõjutab see majandust tervikuna, sealhulgas hüpoteek- ja pangalaenude intresse ning hoiuseintresse.
EKP nõukogu teeb nende baasintressimäärade kohta otsuseid ligikaudu iga kuue nädala järel.
Kuidas mõjutavad EKP baasintressimäärad inflatsiooni?
Kui inflatsioon on liiga kiire, saame me baasintressimäärasid tõstes muuta laenuraha kallimaks. See jahutab majandust, alandab inflatsiooniootusi ja aeglustab inflatsiooni.
Liiga aeglase inflatsiooni keskkonnas saame inflatsioonimäärasid langetada ja muuta laenamist soodsamaks, et elavdada inflatsiooni hoogustamiseks investeeringuid ja tarbimist.
Viimastel aastatel on inflatsioon olnud liiga kiire. Eeskätt energia- ja toiduainehinnad tõusid märkimisväärselt. Üks selle põhjuseid oli Venemaa sissetung Ukrainasse. Ühtlasi olid paljud ettevõtted olukorras, kus töötajaid ning tootmiseks vajalikke materjale ja varuosi oli raskem leida, ning see süvendas veelgi pandeemia tõttu tekkinud probleeme.
Intressimäärade otsustav reguleerimine ohjeldab ka inflatsiooniootusi
EKP kehtestatud baasintressimääratõusud aitasid inflatsiooni taas aeglustada, jahutades nõudlust ja kinnitades meie kindlat otsust suunata inflatsioon tagasi eesmärgiks seatud 2% tasemele.
On oluline, et keskpangad jälgiksid tähelepanelikult inimeste ja ettevõtete ootusi seoses hindade edasise tõusuga, st inflatsiooniootusi. Kui inimesed eeldavad, et kiire inflatsioon püsib, kasvavad nende palganõudmised suurema tõenäosusega ning ettevõtted võivad oma kasumi tagamiseks tõsta hindu. Nii võib kiire inflatsiooni ootustega kaasneda hinna- ja palgatõusu spiraal. Me ei lase sellel juhtuda.
Liiga kiire või liiga madala inflatsiooni keskkonnas baasintressimäärasid korrigeerides anname ettevõtetele, töötajatele ja investoritele kindlustunde, et keskpikas perspektiivis naaseb inflatsioon eesmärgiks seatud 2% tasemele. Meie võetud kohustus koos konkreetsete meetmetega aitab kinnistada hinnastabiilsuse püsimise ootusi. See on ka põhjus, miks nüüd on turvaliselt sobiv aeg intressimäärasid langetada.