PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 2. veebruar 2023

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Kõigepealt soovime õnnitleda Horvaatiat euroalaga ühinemise puhul 1. jaanuaril 2023. Samuti tervitame EKP nõukogus Horvaatia keskpanga presidenti Boris Vujčićit. Nüüd anname ülevaate tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu jätkab baasintressimäärade märkimisväärset tõstmist stabiilses tempos ja hoiab neid piisavalt piiraval tasemel, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra ja edaspidi teeme seda eeldatavalt veelgi. Alusinflatsioonile avalduvat survet silmas pidades kavatseme seega oma järgmisel rahapoliitikaistungil märtsis tõsta intressimäärasid veel 50 baaspunkti võrra ja seejärel hinnata rahapoliitika edasist arengut. Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel aeglustab aja jooksul inflatsiooni, vähendades nõudlust, ning hoiab ära ka inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu. Igal juhul on meie edasised intressimääraotsused jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast.

Nõukogu tegi täna otsuse ka eurosüsteemi poolt varaostukava raames hoitavate väärtpaberite mahu vähendamise üksikasjade kohta. Nagu detsembris teatasime, väheneb varaostukava portfelli maht alates 2023. aasta märtsi algusest kuni juuni lõpuni keskmiselt 15 miljardi euro võrra kuus ning sellele järgnev portfellimahtude vähendamise ulatus määratakse kindlaks aja jooksul. Osaline reinvesteerimine toimub üldjoontes praeguste tavade kohaselt. Eelkõige jaotatakse ülejäänud reinvesteeritavad summad proportsionaalselt väärtpaberite lunastamiste osakaaluga varaostukava kõigi programmide lõikes ning avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames proportsionaalselt lunastamiste osakaaluga iga jurisdiktsiooni ning riikide ja riigiüleste emitentide lõikes. Ettevõtlussektori võlakirjade ostmisel eelistatakse edasistes reinvesteeringutes väiksema kliimamõjuga emitente. Ilma et see piiraks hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamist, toetab see lähenemisviis ettevõtlussektori võlakirjapositsioonide CO₂ heite järkjärgulist vähendamist eurosüsteemi portfellides kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel. Varaostukava raames hoitavate väärtpaberite mahu vähendamise üksikasjade kohta saab teavet pressiteatest, mis avaldatakse kell 15.45 Kesk-Euroopa aja järgi.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt kasvas euroala majandus 2022. aasta neljandas kvartalis 0,1%. Ehkki kasvunäitaja on eurosüsteemi ekspertide detsembrikuu ettevaates prognoositust kõrgem, tähendab see tulemus, et alates 2022. aasta keskpaigast on majandusaktiivsus tunduvalt aeglustunud ja peaks ka lähiajal loiuks jääma. Vaoshoitud üleilmne aktiivsus ja suur geopoliitiline ebakindlus, mis on eelkõige tingitud Venemaa põhjendamatust sõjalisest agressioonist Ukraina ja tema rahva vastu, pidurdavad jätkuvalt euroala majanduskasvu. Koos kiire inflatsiooni ja karmimate rahastamistingimustega pärsivad need ebasoodsad tegurid tarbimist ja tootmist, eriti töötleva tööstuse sektoris.

Samal ajal leevenevad vähehaaval pakkumispoolsed kitsaskohad, gaasi varustuskindlus on paranenud, ettevõtted tegelevad endiselt ulatuslikult kuhjunud tellimuste täitmisega ja kindlustunne kasvab. Teenindussektor on püsinud vastupidav ning seda on pidevalt toetanud majanduse taasavanemise mõju ja suurem nõudlus meelelahutusteenuste järele. Palkade tõus ja energiahindade inflatsiooni hiljutine aeglustumine peaksid leevendama ka ostujõu vähenemist, mida paljud inimesed on kõrge inflatsiooni tõttu kogenud. See omakorda toetab tarbimist. Kokkuvõttes on majandus osutunud eeldatust vastupidavamaks ja peaks lähikvartalites elavnema.

Töötuse määr püsis 2022. aasta detsembris rekordiliselt madalal 6,6% tasemel. Töökohtade loomine võib siiski aeglustuda ja töötus võib lähikvartalites suureneda.

Valitsuste võetud toetusmeetmed, mille eesmärk on kaitsta majandust kõrgete energiahindade mõju eest, peaksid olema ajutised, sihipärased ja kohandatud, et säilitada stiimulid energiatarbimist vähendada. Kui energiakriis leeveneb, on oluline hakata neist meetmetest kiiresti ja kooskõlastatult loobuma sedamööda, kuidas energiahinnad langevad. Meetmed, mis nendele põhimõtetele ei vasta, võivad inflatsioonisurvet keskpika aja jooksul süvendada, ja see omakorda eeldaks tugevamate rahapoliitikameetmete rakendamist. Ühtlasi peaks eelarvepoliitika eesmärk kooskõlas ELi majanduse juhtimise raamistikuga olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Poliitikameetmed, mida võetakse eeskätt energiasektoris euroala tarnevõime suurendamiseks, võivad aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Selleks peaksid valitsused tempokalt ellu viima ELi taasterahastu raames kavandatud investeeringud ja struktuurireformid. Samuti tuleks kiiresti lõpule viia ELi majanduse juhtimise raamistiku reform.

Inflatsioon

Eurostati kiirhinnangu kohaselt, mille koostamisel kasutati näitajaid Saksamaa kohta, oli inflatsioon jaanuaris 8,5%. Jaanuari näitaja on detsembri omaga võrreldes 0,7 protsendipunkti madalam peamiselt energiahindade uue järsu languse tõttu. Turupõhiste näitajate põhjal võib arvata, et energiahinnad kujunevad lähiaastatel meie eelmisel istungil eeldatust oluliselt madalamaks. Toiduainehindade inflatsioon kiirenes seevastu 14,1%ni, kuna energiakulu ja toiduainetööstuse muude tootmissisendite maksumuse varasem kasv mõjutab endiselt tarbijahindu.

Hinnasurve püsib jätkuvalt tugev ja see on osaliselt tingitud suurte energiakulude mõjust majanduses tervikuna. Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, püsis inflatsioon jaanuaris 5,2% tasemel. Tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon kiirenes 6,9%ni ja teenuste hindade inflatsioon aeglustus 4,2%ni. Ka teised alusinflatsiooni näitajad püsisid jätkuvalt kõrgel tasemel. Kodumajapidamistele kõrgete energiahindade kompenseerimiseks võetud valitsuste meetmed pärsivad inflatsioonitempot 2023. aastal, kuid nende aegudes peaks see hoogustuma. Samal ajal sõltub mõne meetme ulatus energiahindade arengust ja seega on nende võimalikku mõju inflatsioonile väga raske hinnata.

Ehkki pakkumispoolsed kitsaskohad vähehaaval leevenevad, kiirendab nende viitajaga mõju endiselt kaubahindade inflatsiooni. Sama võib täheldada ka pandeemiaga seotud piirangute kaotamise puhul: kuhjunud nõudlusest tingitud mõju on küll vähenemas, kuid põhjustab endiselt hinnatõusu, seda eriti teenindussektoris.

Palgakasv on hoogustunud, saades tuge vastupidavatest tööturgudest. Palkade mõningane järelejõudmine kiirele inflatsioonile on kujunemas palgaläbirääkimiste põhiteemaks. Samal ajal on hiljutised andmed palgadünaamika kohta olnud siiski kooskõlas eurosüsteemi ekspertide detsembrikuu ettevaatega. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel, kuid neid on vaja jätkuvalt jälgida.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaadet ohustavad riskid on muutunud tasakaalustatumaks. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina ja tema rahva vastu on endiselt märkimisväärne majandust ohustav langusrisk ning võib taas kergitada energia- ja toidukulusid. Peale selle võib euroala majanduskasvu veelgi pärssida maailmamajanduse eeldatust järsem nõrgenemine. Majanduse taastumist takistaks ka pandeemia taassüvenemine, mis põhjustaks uusi tarnehäireid. Sellegipoolest võib energiašokk taanduda eeldatust varem ja euroala ettevõtted võivad kiiremini kohaneda keerulise rahvusvahelise keskkonnaga. See toetaks ka praegu eeldatust hoogsamat majanduskasvu.

Ka inflatsiooniväljavaatega seotud riskid on tasakaalustatumad, seda eelkõige lähiaja perspektiivis. Praegune tõususurve võib jaehindu lühiajaliselt veelgi kergitada. Peale selle võib Hiina majanduse oodatust jõulisem elavnemine taas tõsta toormehindu ja suurendada välisnõudlust. Euroalasisesed tegurid, näiteks püsivalt meie seatud eesmärki ületavad inflatsiooniootused või oodatust kiirem palgakasv, võivad samuti inflatsiooni hoogustada, seda ka keskpika aja jooksul. Kui aga energiahindade hiljutine alanemine jätkub, võib see aeglustada inflatsiooni oodatust kiiremini. Energiakomponendi langussurve võib seejärel nõrgendada ka alusinflatsiooni dünaamikat. Nõudluse edasine vähenemine alandaks samuti hinnasurvet praegu eeldatust rohkem, seda eelkõige keskpikas vaates.

Finants- ja monetaartingimused

Rahapoliitika karmistamise tulemusel kerkivad turuintressimäärad veelgi ning laenuvõtmine muutub erasektori jaoks kallimaks. Laenuandmine ettevõtetele on viimastel kuudel järsult vähenenud. Selle üheks põhjuseks on väiksem vajadus varude rahastamise järele. Samal ajal kajastab see ka ettevõtlusinvesteeringutega seotud laenunõudluse vähenemist keskkonnas, kus pangalaenude intressimäärad järsult tõusevad ja laenutingimusi märgatavalt karmistatakse. Seda näitab ka meie värskeim pankade laenutegevuse uuring. Kodumajapidamiste laenuvõtmine on samuti jätkuvalt vähenenud. Selle põhjusteks on laenuintressimäärade tõus, karmimad laenutingimused ja järsult vähenenud nõudlus hüpoteeklaenude järele. Laenuandmise vähenedes aeglustub hoogsalt ka rahapakkumise kasv. Rahapakkumise kõige likviidsemad komponendid, sealhulgas üleööhoiused, on järsult vähenenud ning seda korvab vaid osaliselt üleminek tähtajalistele hoiustele.

Kokkuvõte

EKP nõukogu jätkab baasintressimäärade märkimisväärset tõstmist stabiilses tempos ja hoiab neid piisavalt piiraval tasemel, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti meie poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra ja edaspidi teeme seda eeldatavalt veelgi. Alusinflatsioonile avalduvat survet silmas pidades kavatseme seega oma järgmisel rahapoliitikaistungil märtsis tõsta intressimäärasid veel 50 baaspunkti võrra ja seejärel hinnata rahapoliitika edasist arengut. Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel aeglustab aja jooksul inflatsiooni, vähendades nõudlust, ning hoiab ära ka inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu. Varaostukava portfelli maht hakkab alates 2023. aasta märtsi algusest mõõdukas ja prognoositavas tempos vähenema, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Meie edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.