PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 28. oktoober 2021

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Euroala majanduse jõuline taastumine jätkub, ehkki mõnevõrra tagasihoidlikumas tempos. Tarbijate kindlustunne on endiselt suur ja kulutused hoogsad. Samal ajal pärsib materjalide, seadmete ja tööjõu nappus tootmist mõnes sektoris. Inflatsioon kiireneb peamiselt energiahindade tõusu mõjul, aga ka seetõttu, et elavnev nõudlus ületab piiratud pakkumist. Eeldame, et inflatsioon kiireneb lähiajal veelgi, ent aeglustub seejärel järgmise aasta jooksul.

Alates EKP nõukogu viimasest istungist septembri alguses on turuintressimäärad tõusnud. Sellegipoolest püsivad ettevõtete, kodumajapidamiste ja avaliku sektori rahastamistingimused praegu üldjoontes soodsad. Need on olulised selleks, et majanduse elavnemine jätkuks ning korvaks pandeemia negatiivse mõju inflatsiooni arengule.

Leiame jätkuvalt, et soodsad rahastamistingimused saab säilitada olukorras, kus pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames tehakse netovaraoste käesoleva aasta teise ja kolmanda kvartaliga võrreldes mõõdukamalt aeglasemas tempos.

Kinnitasime ka oma teiste meetmete asjakohasust. Nendeks on EKP baasintressimäärade tase ja seonduv eelkommunikatsioon nende tulevase tõenäolise arengu kohta, varaostukava raames tehtavad varaostud, EKP reinvesteerimispõhimõtted ja pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid. Kõigi meetmete üksikasjalik ülevaade on kättesaadav täna kell 13.45 avaldatud pressiteates. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majanduse kiire kasv jätkus kolmandas kvartalis, ehkki mõnevõrra mõõdukamas tempos. Eeldame endiselt, et toodangumaht ületab aasta lõpuks oma pandeemiaeelse taseme.

Pandeemia mõju majandusele on märgatavalt vähenenud ning tõhusad tervishoiumeetmed ja vaktsineeritute suur arv on võimaldanud tühistada piiranguid. See toetab tarbimiskulutusi ning seda eelkõige meelelahutus-, toitlustus-, turismi- ja transporditeenuste valdkonnas. Kõrgemad energiahinnad võivad ostujõudu lähikuudel siiski vähendada.

Euroala ja üleilmse nõudluse elavnemine toetab ka tootmist ja ettevõtlusinvesteeringuid. Samal ajal pärsib materjalide, seadmete ja tööjõu nappus tootmist töötleva tööstuse sektoris. Tarneajad on oluliselt pikenenud, transpordikulud suurenenud ja energiahinnad tõusnud. Need piirangud varjutavad lähikvartalite väljavaadet.

Tööturu olukord paraneb jätkuvalt. Töötuse määr on alanenud ja töökohtade säilitamise kavades osalevate inimeste arv on eelmise aasta kõrgtasemega võrreldes märkimisväärselt vähenenud. See toetab eeldusi sissetulekute ja tarbimise kasvuks. Samal ajal on nii tööjõus osalevate inimeste kui ka majanduses töötatud tundide arv siiski pandeemiaeelsest tasemest väiksemad.

Elavnemise edendamiseks peaks sihipärane ja kooskõlastatud eelarvepoliitika jätkuvalt täiendama rahapoliitikat. See aitab ühtlasi majandusel kohaneda toimuvate struktuurimuutustega. ELi taasterahastu ja paketi „Eesmärk 55” tõhus rakendamine soodustab jõulisemat, rohelisemat ja ühtlasemat taastumist euroala riikides.

Inflatsioon

Inflatsioon kiirenes 2021. aasta septembris 3,4%ni. Eeldame, et sel aastal hoogustub see veelgi. Ehkki praegune kiire inflatsioon püsib algselt oodatust kauem, peaks inflatsioonitempo järgmise aasta jooksul aeglustuma.

Inflatsiooni hoogustumine kajastab suurel määral kolme teguri koosmõju. Esiteks on järsult tõusnud energiahinnad (eelkõige nafta-, gaasi- ja elektrihinnad). Septembris moodustas energiahindade inflatsioon ligikaudu poole koguinflatsioonist. Teiseks kergitab hindu ka majanduse taasavamisega seoses elavnev nõudlus, mis ületab pakkumist. Need suundumused on iseäranis märgatavad teenindussektoris, aga ka tarneraskustest enim mõjutatud kaupade puhul. Kolmandaks kiirendavad inflatsiooni endiselt baasefektid, mis tulenevad käibemaksumäära kärpe lõpust Saksamaal.

2022. aasta jooksul peaks kõigi kolme teguri toime leevenema või jääma aastase inflatsioonimäära arvutusest välja. Elavnemise jätkudes toetab majanduse järkjärguline täisvõimsusele naasmine aja jooksul palgakasvu. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turu- ja küsitluspõhised näitajad on lähenenud 2% tasemele. Need näitajad pakuvad tuge alusinflatsioonile ja toetavad keskpikas perspektiivis inflatsiooni naasmist seatud sihttasemele.

Riskihinnang

Edasine elavnemine oleneb jätkuvalt sellest, kuidas kulgeb pandeemiaolukord ja edeneb vaktsineerimine. Majanduskasvu väljavaadetega seotud riskid on meie hinnangul üldjoontes tasakaalustatud. Elavnemise tempot ja inflatsiooniväljavaadet ohustavad lähiajal peamiselt pakkumispoolsed kitsaskohad ja kerkivad energiahinnad. Kui need tegurid püsivad kauem, võib see majanduse taastumist aeglustada. Kui aga püsivate kitsaskohtade mõju avaldub eeldatust hoogsamas palgakasvus või majandus naaseb kiiremini täisvõimsusele, võib see suurendada hinnasurvet. Samal ajal võib majandusaktiivsus kujuneda eeldatust hoogsamaks, kui tarbijate kindlustunne suureneb ja säästetakse praegu oodatust vähem.

Finants- ja monetaartingimused

Majanduskasvu suundumused ja keskpika aja inflatsioonidünaamika sõltuvad endiselt soodsatest rahastamistingimustest kõigis majandussektorites. Turuintressimäärad on kerkinud. Sellegipoolest püsivad rahastamistingimused majanduses soodsad, peamiselt seetõttu, et pangalaenude intressimäärad on endiselt rekordiliselt madalad nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste jaoks. Ettevõtetele antavate pangalaenude kasv küll septembris hoogustus, kuid jääb siiski mõõdukale tasemele. See kajastab jätkuvalt asjaolu, et ettevõtete vajadus välisrahastamise järele on üldiselt väiksem, kuna neil on suured sularahahoiused ja kasum jäetakse üha sagedamini jaotamata. Kodumajapidamistele antud laenude kasv püsib jõuline tingituna nõudlusest hüpoteeklaenude järele. Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitab, et ettevõtete laenutingimused on stabiliseerunud ning esimest korda pärast 2018. aastat tajuvad pangad riske väiksemana. Seevastu eluasemelaenude andmisel on pangad mõnevõrra ettevaatlikumad ja on nende tingimusi karmistanud. Pankade bilansse toetavad ka edaspidi soodsad rahastamistingimused ja need on endiselt tugevad.

Kokkuvõte

Euroala majanduse jõuline taastumine jätkub, ehkki mõnevõrra tagasihoidlikumas tempos. Kerkivad energiahinnad, elavnev nõudlus ja pakkumispoolsed kitsaskohad kiirendavad praegu inflatsiooni. Ehkki inflatsiooni aeglustumiseni kulub varem eeldatust kauem aega, peaks nende tegurite toime järgmisel aastal leevenema. Eeldame siiski jätkuvalt, et inflatsioon püsib keskpikas perspektiivis meie 2% eesmärgist allpool. Meie poliitikameetmed, sealhulgas läbivaadatud eelkommunikatsioon baasintressimäärade kohta, on otsustava tähtsusega, et aidata majandusel jõuda jätkusuutliku elavnemiseni ning suunata inflatsioonimäära keskpika aja jooksul sihttasemeni.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.