Raha- ja eelarvepoliitika rahaliidus

Rahapoliitika ja eelarvepoliitika toetavad majandust erineval viisil

Nii raha- kui ka eelarvepoliitikal on oluline roll majanduse elujõulisuse tagamisel ning kumbki mõjutab majandust, ehkki erineval moel.

Rahapoliitika eesmärk on hoida kaupade ja teenuste hinnad stabiilsena. Keskpanga ülesanne on tagada, et inflatsioon (mis näitab kaupade ja teenuste hindade üldist muutumist aja jooksul) püsib madal, stabiilne ja prognoositav.

Eelarvepoliitika on seotud majandusotsustega, mida teevad riikide valitsused. Nad võivad kaaluda, kui palju raha kulutatakse avalike teenuste osutamiseks, majanduse toetamiseks ja ebavõrdsuse vähendamiseks. Selleks kogutakse vahendeid maksude kaudu või võttes laenu finantsturgudelt.

Rahapoliitika ja eelarvepoliitika koostoime on oluline

Need kaks poliitikat toimivad erinevalt, kuid neil on ka vastastikune mõju, sest hinnastabiilsus ja tasakaalustatud majandus on sama nähtuse kaks tahku. Eriti tugev on see seos kriisi ajal, nagu on näidanud ka pandeemiaolukord. Kriis tabas Euroopat rängalt ja kahjustas majandust, kuid rahapoliitika ja eelarvepoliitika toimisid kõrvuti, et pakkuda leevendust. Nende koostoime aitas paljudel inimestel ja ettevõtetel kriisiga toime tulla. Kahe poliitika koostöö puudumisel olnuks positiivne mõju väiksem.

Rahapoliitika ja eelarvepoliitika koosmõjul on oluline roll majanduse elujõulisuse tagamisel ning seetõttu arutasime seda ka rahapoliitika strateegia läbivaatamise raames.

Üks rahapoliitika, erinevad eelarvepoliitikad

Majanduse sujuvaks toimimiseks peavad rahapoliitika ja eelarvepoliitika töötama käsikäes. See ei ole alati lihtne, eriti kuna euroalal on need üksteisest sõltumatud. EKP kujundab euroala 19 riigi ühtset rahapoliitikat, kuid eelarvepoliitikat viib ellu iga riigi valitsus. Poliitikate lahususel on mõjuv põhjus. Ajalugu on näidanud, et kui valitsustel on täielik võim keskpankade üle, võivad hinnad kontrolli alt väljuda.

Euroopa juhid on kokku leppinud mitmes olulises põhimõttes, et vältida selle kordumist. Esiteks – EKP on oma tegevuses sõltumatu. Riikide valitsused ei saa anda EKP-le korraldusi. Teiseks ei ole EKP-l lubatud anda raha otse valitsustele. Kolmandaks peavad valitsused järgima ühiseid eeskirju, et hoida oma kulutusi kontrolli all.

Uute katsumustega toimetulekuks on vaja rahapoliitika ja eelarvepoliitika koostööd

Eespool kirjeldatud põhimõtted on endiselt asjakohased, kuid viimane aastakümme on näidanud, et uued probleemid eeldavad uusi lahendusi nii raha- kui ka eelarvepoliitika kaudu.

Suured muutused ühiskonnas on muutnud majanduse toimimist. Nende hulka kuuluvad globaliseerumine ning tõsiasi, et inimesed kogu maailmas elavad kauem ja säästavad rohkem. Ühtlasi tõi 2008. aastal alanud üleilmne finantskriis kaasa majanduse pikaajalise nõrkuse. Inflatsioon on olnud liiga madal paljudes maailma riikides, sealhulgas euroalal.

Nende probleemidega toimetulekuks on EKP langetanud intressimäärasid. EKP on reageerinud ka uute vahenditega, et tagada keerulisel ajal hinnastabiilsus. Kui intressimäärad on väga madalad või isegi negatiivsed, on keskpankadel vähe võimalusi loiu majanduse toetamiseks.

Sellises olukorras saavad olulise ja ühtlasi kaalukama rolli valitsussektori kulutused. Need võivad aidata majandust hoogustada ja viia inflatsiooni uuesti kooskõlla keskpanga eesmärgiga. Ühendatud jõupingutused nii raha- kui ka eelarvepoliitika kaudu on eriti olulised siis, kui majandus satub raskustesse.

See sõltub majanduse olukorrast

See, kuidas rahapoliitika ja eelarvepoliitika edaspidi koos töötavad, sõltub majanduse olukorrast. Kui majandusel ei lähe hästi ja intressimäärad on juba väga madalad, on mõistlik, et olukorra parandamiseks toimivad rahapoliitika ja eelarvepoliitika koos. Kui majandus toimib sujuvalt, on sellise koostoime vajadus väiksem. Valitsused peaksid tegema jõupingutusi selleks, et nende rahaline olukord oleks hea. See aitab neil valmistuda keeruliste olukordade lahendamiseks tulevikus.