PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 30. jaanuar 2025

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooni areng on endiselt olnud üldjoontes kooskõlas EKP ekspertide ettevaatega. Käesoleva aasta jooksul peaks inflatsioon naasma meie keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult seatud eesmärgi lähedal. Euroala inflatsioon on endiselt kiire peamiselt seetõttu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega. Palgakasv seevastu aeglustub ootuspäraselt ja kasumid leevendavad osaliselt selle mõju inflatsioonile.

Meie hiljutised intressimäärakärped muudavad uute laenude võtmise vähehaaval odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Rahastamistingimused püsivad aga ranged, muu hulgas ka seetõttu, et meie rahapoliitika on endiselt piirav ja varasemate intressimääratõusude mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile (näiteks pikendatakse mõningaid aeguvaid laene kõrgemate intressimääradega). Majanduskasvu pärsivad siiski veel ebasoodsad tegurid, kuid reaalsete sissetulekute kasv ja piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaksid aja jooksul toetama nõudluse hoogustumist.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt majanduskasv 2024. aasta neljandas kvartalis seiskus. Lähiajal jääb majanduskasv tõenäoliselt tagasihoidlikuks. Uuringutulemused näitavad, et töötleva tööstuse sektori aktiivsus endiselt kahaneb, teenindussektori aktiivsus aga hoogustub. Tarbijate kindlustunne on nõrk ja reaalsete sissetulekute kasv ei ole veel piisavalt innustanud kodumajapidamisi oma kulutusi märgatavalt suurendama.

Sellegipoolest on jätkuvalt olemas eeldused majanduse edasiseks taastumiseks. Ehkki tööturu olukord on viimastel kuudel veidi halvenenud, püsib see endiselt vastupidav ja töötuse määr oli 2024. aasta detsembris ikka veel madalal 6,3% tasemel. Tugev tööturg ja suuremad sissetulekud peaksid tugevdama tarbijate kindlustunnet ja toetama kulutuste hoogustumist. Soodsamad laenud peaksid elavdama ka tarbimist ja investeeringuid. Eeldusel, et kaubanduspinged ei süvene, peaks eksport üleilmse nõudluse suurenedes toetama taastumist.

Eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupidavust. Toetame Euroopa Komisjoni algatust konkurentsivõime taastamiseks (konkurentsivõime kompass), mis pakub välja konkreetse tegevuskava. On oluline rakendada konkreetset ja nõudlikku struktuuripoliitikat, võttes arvesse Mario Draghi ettepanekuid Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks ja Enrico Letta ettepanekuid ühisturu võimestamise kohta. Valitsused peaksid täielikult ja viivitamatult ellu viima ELi majanduse juhtimise raamistiku alusel võetud kohustused. See aitab jätkusuutlikult vähendada eelarve puudujääki ja võlakoormust, seades esikohale kasvu edendavad reformid ja investeeringud.

Inflatsioon

Aastane inflatsioonimäär kerkis novembri 2,2%-lt detsembris 2,4%-le. Nagu ka eelnenud kahel kuul, oli see tõus ootuspärane ning kajastas peamiselt energiahindade varasemaid järske langusi, mis jäid inflatsiooninäitaja arvutusest välja. Pärast energiahindade langust nelja järjestikuse kvartali jooksul kergitas nende kuine tõus detsembris ka nende aastast kasvumäära. Toiduainehindade inflatsioon alanes 2,6%-le ja kaubahindade inflatsioon 0,5%-le. Teenusehindade inflatsioon hoogustus 4,0%ni.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid on arenenud kooskõlas inflatsiooni jätkusuutliku naasmisega keskpika aja sihttasemele. Euroala inflatsioon, mille areng on tihedalt seotud teenusehindade inflatsiooniga, püsib kiire, kuna palgad ja mõned teenusehinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu hoogustumisega. Samal ajal osutavad hiljutised märgid palgasurve edasisele vähenemisele ja kasumite leevendavale mõjule.

Lähiajal peaks inflatsioon kõikuma praeguse taseme lähedal. Seejärel peaks see jätkusuutlikult stabiliseeruma keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme juures. Seda protsessi peaksid toetama tööjõukulude surve leevenemine ja meie rahapoliitika varasema karmistamise jätkuv mõju tarbijahindadele. Samal ajal kui inflatsioonihüvitiste turupõhistes näitajates on valdavalt toimunud pööre võrreldes möödunud sügisel täheldatud langusega, siis enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid püsib jätkuvalt ligikaudu 2% tasemel.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Pingete süvenemine maailmakaubanduses võib survestada euroala majanduskasvu ekspordi pärssimise ja maailmamajanduse nõrgenemise kaudu. Väiksem kindlustunne võib takistada tarbimise ja investeeringute taastumist oodatud tempos. Seda võivad võimendada geopoliitilised riskid, näiteks Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt, mis võivad häirida energiatarneid ja veelgi pärssida maailmakaubandust. Kasv võib kujuneda aeglasemaks ka juhul, kui rahapoliitika karmistamise viitajaga mõju püsib prognoositust kauem. Kasv võib aga kujuneda tempokamaks, kui leebemad rahastamistingimused ja aeglustuv inflatsioon võimaldavad euroala tarbimisel ja investeeringutel kiiremini taastuda.

Inflatsioon võib kujuneda hoogsamaks juhul, kui palkade või kasumite kasv on prognoositust kiirem. Inflatsiooniga seotud tõusuriskid tulenevad ka süvenenud geopoliitilistest pingetest, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu ja suurendada veokulusid ning häirida maailmakaubandust. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui vähene kindlustunne ja mure geopoliitiliste sündmuste pärast takistavad tarbimise ja investeeringute taastumist oodatud tempos, kui rahapoliitika pärsib nõudlust arvatust ulatuslikumalt või kui majanduskeskkond mujal maailmas ootamatult halveneb. Pingete süvenemine maailmakaubanduses muudaks euroala inflatsiooniväljavaadet ebakindlamaks.

Finants- ja monetaartingimused

Euroala turuintressimäärad on alates meie detsembrikuu istungist kerkinud. Osaliselt kajastab see üleilmsetel finantsturgudel valitsevaid kõrgemaid intressimäärasid. Samal ajal kui rahastamistingimused on jätkuvalt ranged, muudavad meie intressimäärakärped laenuvõtmist ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks järk-järgult soodsamaks.

Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär alanes novembris 4,5%-le ning turupõhise laenamise maksumus püsis muutumatuna 3,6% tasemel. Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär langes 3,5%-le.

Ettevõttelaenude kasv, mis novembris oli 1,0%, hoogustus detsembris tugeva kuise voo keskkonnas 1,5%-le. Ettevõtete emiteeritud võlaväärtpaberite aastakasv oli 3,2%. Hüpoteeklaenude andmine hoogustus vähehaaval veelgi, ent püsis üldiselt siiski vaoshoitud, ning selle aastane kasvumäär oli 1,1%.

Pankade laenutegevuse värskeima uuringu tulemused näitavad, et ettevõttelaenude tingimused, mis eelnenud nelja kvartali jooksul üldjoontes stabiliseerusid, karmistusid 2024. aasta neljandas kvartalis taas. Uue karmistumise keskkonnas valmistavad pankadele üha enam muret nende kliente ohustavad riskid ja nad ise on valmis võtma vähem riske. Nõudlus ettevõttelaenude järele suurenes neljandas kvartalis mõnevõrra, ent püsis üldiselt tagasihoidlik. Hüpoteeklaenude tingimused, mis kolme kvartali jooksul leevenesid, jäid valdavalt samaks. Nõudlus hüpoteeklaenude järele aga suurenes eeskätt atraktiivsemate intressimäärade tõttu jõuliselt.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.